Magus jakoonijuur
Olin rõõmsalt üllatunud, kui leidsin 4. juuli Targu Talitast artikli söödavast jakoonijuurest (Smallanthus sonchifolius) – mul ju sama eksoot esimest aastat kasvuhoones kasvamas!
Artiklis öeldi, et jakoonijuurt, mis on väga kasulike omadustega ja millest valmistatakse moodsaid loodustooteid, saab kasvatada ka Eestis. Sain sellest kindlust ja nüüd kirjeldangi oma esimesi kogemusi.
Milleks mulle maapirn?
Tellisin jakoonijuure mugulad Inglismaalt. Saabusid nad ühel külmal märtsikuu päeval, väikesed tükikesed kenasti turba sisse pakitud. Esmavaatlusel meenutasid täpselt maapirni, idudki olid küljes.
Ehmatus oli suur: kas sai tõesti valesti tellitud? No milleks mulle maapirni vaja, seda juba isegi piisavalt, ja nüüd veel kalli raha eest Inglismaalt!
Istusin arvuti taha ja hakkasin põhjalikult uurima, mis mugulaga siis ikkagi tegu on. Oli küll jakoonijuur, aga no nii sarnased olid need tükikesed maapirniga. Nad ongi tegelikult sugulased.
Kuidas toimida, tellides troopikataime mugulaid põhjamaale, kus nende saabudes võivad õues olla veel miinuskraadid ja suured lumehanged? Pange kindlasti tellimisel juurde märge, et meil on varakevadel külm, muidu külmub õrn saadetis teel olles veel äragi. Firma The Real Seed Catalogue, kust mina jakoonijuure tellisin, arvestas sellega ja pakkis mugulakesed väga soojalt ära.
Aknalaualt kasvuhoonesse
Hoidsin mugulaid mõnda aega koos turbaga külmkapis, ise aeg-ajalt piiludes, ega mõni hinnaline mugul mädanema kipu minema.
Ühel hetkel aga muutusid nad aktiivseks ja hakkasid elumärke näitama. Nii ei jäänudki muud üle, kui aprilli algul mugulad potikestesse mulla sisse pista. Seal kasvasid nad seni, kuni mai keskel lubas ilm taimed kasvuhoonesse istutada. Kuna jakoonijuurel on pikk kasvuaeg, siis tulebki teda ette kasvatada.
Taimed peab istutama vähemalt poolemeetrise vahega. Hooldamisel jälgige, et nad oleksid piisavalt kastetud, eemaldage altpoolt kuivanud lehti ja vajadusel toestage kõrvalharusid, mis on kerged murduma. Kasvuhoones kipub liikumisruumi tavaliselt nappima ja nii võibki mõnest varrest kogemata ilma jääda.
Saatuslik öökülm
Sel aastal saabusid esimesed öökülmad Saaremaa kohta päris varakult ja miinuskraade oli palju. Külm võttis jakoonijuure lehed ära, ja minu taimed, kuigi nad olid suured ja võimsad, ei jõudnudki õitsema hakata. Ehk õnnestub mõnel teisel aastal nende kollaseid õisi näha.
Mugulaid üles võttes üllatusin taas, sest nad polnud sugugi sellised nagu need, mis postiga sain. Ilmselt oli süüdi vara saabunud öökülm, mis ei lasknud neil nii palju kosuda kui vaja. Saagi kasvatamiseks vajab jakoonijuur 6–7 kuud.
Pruunika koorega mugulad olid pikad ja potsakalt saledad nagu daalial, kaalusid 100–900 grammi. Viljaliha oli hamba all mõnusalt magus ja krõmpsuv. Kuna mugulad on hästi haprad ja murduvad kergesti, tuleb nad mullast välja võtta väga ettevaatlikult.
Eelistan jakoonijuure mugulaid süüa toorelt. Pruun koor tuleb noaga kraapides kergelt lahti. Pärast keetmist eraldub koor veelgi paremini, nagu keedupeedil.
Liiva sisse hoiule
Jakoonijuurel ma kasvuajal haigusi ei täheldanud, taimed sirgusid jõudsalt. Minu kogemus piirdub muidugi vaid kasvuhoones kasvatamisega.
Sügisel panin mõned mugulad ka keldrisse liiva sisse säilima – eks näis, kas peavad kevadeni vastu. Osa väikesi mugulaid aga jätsin kasvuhoonesse mulla sisse ja katsin korralikult lehtedega kinni. Ehk õnnestub ka niimoodi ületalve hoida.
Jakoonijuure mugulates sisalduvad ühendid toetavad kasulike soolebakterite tegevust, soodustades sellega seedimist. Mugulates on vähe rasva ja proteiine, kuid palju kaaliumi ja antioksüdante, neis leidub ka insuliini. Jakoonijuur on sobiv toit diabeetikutele, sest mugulates sisalduvad suhkrud ei tõsta veresuhkru taset. Jakoonijuur tugevdab ka immuunsüsteemi.
