23. Karjalaskepäeva paiku lastakse kari esimest korda välja. Soele saavad päitsed pähe, poistel päitsed peast. See tähendab lepingut metsaga: kasupäevani ei tohi susi karja murda. Sel päeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub, sel läheb edaspidi kehvasti. Ka hoidutakse mis tahes põllutööst ja müra tegemisest, et mitte Ukut pahandada, muidu võib pikne suvel palju kahju teha. Karjalaskepäevast kaob talvine maaviha, nüüdsest saab lõket teha, maas istuda ja paljajalu käia.

Kuu kõvad ja pehmed ajad

5. päev – vana kuu pehme aja algus.

7. päev – kuu loomine.

9. päev – noore kuu kõva aja algus.

14. päev – kuu esimene veerand, pehme aja algus.

20. päev – täiskuu kõva aja algus.

22. päev – täiskuu.

24. päev – kuu kolmas veerand, täiskuu pehme aja algus.

30. päev – kuu neljas veerand, kõva aja algus.

  • Pehme (mäda) aeg on hea lagundaja ja määndaja. Kõige pehmem aeg on kaduneljapäev – kaduaja neljapäev enne kuu loomist. Tänavu 5.05., 1.09. kuni kella 12.03ni, 29.09., 10.11. ja 29.12. kuni 8.53ni.
  • Kõval (kalgil) ajal alustatud või tehtud asjad jäävad püsima: puu ei mädane ja haavad paranevad hästi. Kõvad-pehmed ajad ei välista noore-vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (külv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, ning mis hävima peab (võsa, kahjurid jms), tehakse vanaga.

Allikas: “Maavalla kalender
10 229 (2016)”, Maavalla Koda