Maipõrnikas - aedniku sõber või vaenlane?

 (5)
Maipõrnikas Foto: Kirsi Lattu

Kohates aias suurt maipõrnikat, kes järab taimede noori lehti, ei teki kahtlust, et tegemist on kahjuriga. Samas tasub teada, et kompostihunnikus aitavad nende tõugud lagundada orgaanilist ainet.

Scandagra Eesti nõustaja Tiiu Annuk ütles, et pildil on tegemist hariliku maipõrnikaga (Melolontha hippocastani), kes on 22–26 mm pikkune, heledate punakaspruunide kattetiibade, musta pea ja pruuni eesseljaga. Ta on meil laialt levinud ja hästi tuntud. Kuulub mardikaliste seltsi ja sugukonda põrniklased (Scarabaeidae). Eestis on põrniklasi üle 70 liigi.

Lendleb mai lõpul ja juuni algul soojadel tuulevaiksetel õhtutel. Tema menüüsse kuuluvad taimede maapealsed osad eelkõige noored võrsed, lehed ja õied. Lehtedesse tehakse suuri ebakorrapärased auke.

Üldiselt hariliku maipõrnika valmik väga suur kahjur pole. Küll aga võivad kahju tekitada nende vastsed, kes elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest. Põrniklaste areng kestab sageli mitu aastat (4-5 aastat). Alguses peale munast koorumist on nad väikesed ja toituvad peamiselt kõdust, hiljem taimede narmasjuurtest ja kolmandal neljandal aastal võivad juba kultuurtaimede juurtele suurt kahju tekitada, mille tõttu taimed võivad hävida. Neljandal aastal võib olla ta juba kuni 6 cm pikkune C kujuliselt kõverdunud tõuk, kellel on tume pea ja 3 paari rindmikujalgu. Sageli võime neid kohata kompostihunnikus, kus nad aitavad lagundada orgaanilist ainet - seal on nad kasulikud, kuid istutusauku ei tohiks neid küll panna!

Nukkub juunis juulis ning nukust väljunud noormardikad jäävad mulda talvituma. Järgmisel kevadel nad väljuvad sealt ja lendavad puudele-põõsastele toituma.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare