Aja jooksul on erinevad kantonid täiendanud rösti maitset lisades sibulat, peekonit, juustu, õunu või värskeid ürte nii, et igal kantonil on lausa oma „spetsialiteet“. Rösti sobib nii iseseisva toiduna kui lisandina paljude liharoogade juurde.

Rösti keedetud kartulitest

600 g koorega keedetud kartuleid
90 g võid
3 spl oliiviõli
soola, pipart

Koorega keedetud kartulid jahutada, koorida ja riivida jämeda riiviga, seejärel maitsestada soola ja pipraga. Kuumutada õli ja 1/3 või kogusest pannil, seejärel asetada pannile ettevalmistatud kartul ning tasandada kergelt surudes pannilabidaga lamedaks. Küpsetada keskmisel kuumusel umbes 10 minutit. Suruda veelkord tasaseks ja lisada 1/3 võist servadesse. Katta kaanega ja lasta küpseda seni, kui kartul servadest muutub kergelt pruunikaks. Nüüd on aeg rösti ümber pöörata. Selleks kasutada suurt lamedat taldrikut või kaant. Libista ümberpööratud rösti ettevaatlikult tagasi pannile. Lisada järele jäänud 1/3 võikogusest ja lasta ka teisel poolel küpseda kuldpruuni värvuseni, so umbes 10 minutit. Serveerida kuumalt.

Selline rösti sobib hästi lisandina lihatoitude juurde. Iseseisava toidu saamiseks võib röstile lisada nii juustu, seeni, sibulaid, peekonit, sinki kui värskeid ürte. Kui röstit teha tooretest kartulitest, pikeneb veidi küpsetusaeg.


Kartuli biokeemiline koostis ja tähtsus rahvameditsiinis

Kartul sisaldab rohkelt vitamiine ja mineraalaineid, lisaks tärklist ja kiudaineid. Ta täidab hästi kõhtu ja seedub kiiresti. Kartuliga on ravitud ka mitmeid tervisehädasid.

Vitamiinidest on kartulis enim C-vitamiini (kuni 40mg/100g). Kuigi selle hulk küll väheneb kevadeks pea poole võrra, on kartul siiski oluline C-vitamiini allikaks. Kartuleid peaks C-vitamiini paremaks säilimiseks keetma pigem koorega. Kartulis leidub ka B-rühma vitamiine, samuti E-, P-, PP-, ja K-vitamiini.

Makroelementidest on kartulis rohkelt kergesti omastatavat kaaliumi (umbes 500 mg/100 g). Samuti on arvestatav kogus fosforit, väävlit, naatriumit, kaltsiumit ja magneesiumit. Rohkelt on kartulis ka organismile vajalikke mikroelemente nagu raud, mangaan jpt.

Kartulis sisalduv valk (umbes 2%) on kergesti seeduv, kiudained (umbes 2%) on aga head soolestikupuhastajad ja viivad sealt välja mürk- ja jääkaineid. 100g kartulit annab keskmiselt vaid 72 kcal. Kalorsus tõuseb, kui toiduvalmistamisel kasutada rohkelt rasvu, näiteks 100 g friikartuleid sisaldab umbes 250 kcal, 100 g kartulikrõpse aga üle 500 kcal.

Rahvameditsiin on kasutanud kartulimahla kaksteistsõrmiku ja maohaavade korral. Kartulimahl vähendab kõhugaase ja iiveldust, mõjub hästi maokatarri, ülihappesuse ja kõhukinnisuse korral. Ka peavalude leevendamiseks on kasutataud värsket kartulimahla.

Kartul on hea toit neerude- ja südame-veresoonkonna haiguste korral, samuti ateroskleroosi profülaktikas, ta vähendab maksa ja vere kolesteroolisisaldust.

Kartuli tarbimisega peaksid ettevaatlikud olema suhkruhaiged, kuna liigsel tarbimisel tõuseb vere suhkrusisaldus.

Ägedate hingamisteede katarride ja bronhiidi korral on abi kartuli keeduvee aurude sissehingamisest. Koorega keedetud kartuli keeduvee joomine ravib köha ning on hea rögalahtisti.