Mammutipuu talveaias – kas Eesti paratamatus?
Raagus granaadipuu, viigi- ja kastanipuud leppisid hämaramate taganurkadega. Enim paelusid mind muidugi igihaljad taimed. Nagu loorber, oliivipõõsad, sidrunipuu. Suur rosmariinipõõsas levitas põgusalgi riivamisel tugevat suvelõhna. Ta õitseb seal kevadeti juba mitu aastat. Minu potirosmariin hukkus kahjuks mullu, kõigutades sedasi mu lemmiktaime positsiooni tublisti. On vast hell ja pirtsakas tegelane! Palju etemad on ikka lavendlid – samuti vahemerelised saadikud, ometi pelgamata meie karme talvi.
Veel oli seal lopsakas mürdipõõsas. Paraku polnud ta lehtedel õiget lõhna ega maitset. Taime omanik tõi ta kevadel esimeste päikesepõletuste ilmnemisel sauna eesruumi tagasi. Mina Hiiumaal aga olen jätnud maksku mis maksab õue. Ega mu mürdipõõsas seetõttu üldsegi ilus välja ei näe, pigem üsna kidur ja pruunjas. Kuid see-eest lõhnab ta riivamisel vastupandamatult ning aeg-ajalt armastan ma maitsmiseks noppida mõne tillukese lehe.
Ka oleander oli esindatud, valmistudes õitsema. Sedasi väikse potitaimena mõjus too mürgihunnik vägagi ilusana. Samas kui Aadria mere linnakeste haljastuses jätsid sama liigi suured põõsad mulle mulje pigem mingitest pajudest.
Kõigi teiste seas silmasin üpris ootamatult mõjuvalt noort mammutipuulast, kelle ta omanik läinud suvel Nurga puukoolist ostis ja maha istutada ei söandanud. Tundub, et igati mõistlik otsus, mida tänavune siberlik talv näikse kinnitavat. Aga ikkagi oli nii imelik see mammutipuupott oleandri, sidruni ja oliivipõõsaste vahel. Vaat meil Hiiumaal on mammutipuu loomulikult õuetaim! – mõtlesin seal teda vaadates suureliselt.
Enam ma selles aga väga kindel pole. Hea, et mu mammutipuu sai mulluse esimese õuetalvega vajaliku eelkarastuse (miinimum oli -14°c). Varjukangaga kaetult ei juhtunud talle toona mingit häda. Aga nüüd tänavu jaanuaris kohe kahel korral –25 kraadi…? Vanale suurele puule ei teeks see midagi, aga taolisele paari-kolme jala pikukesele nääpsule võib ehk olla suisa hukutav? Ei tea. Praegu jäätunud õhu tingimustes püsib Kesk-Hiiumaa mammutipuu lume ja varjukanga auklikus onnis endiselt rohelisena. Ju toob sula seletust. Lõplikult aga kevad ise.
Tulev kevad on ses mõttes eriti huvitav, et näitab kätte igasugu eksootide taluvuspiiri. Kes selle talve üle elavad, püsivad suure tõenäosusega hinges edaspidigi. Mammutipuu kohta on vara midagi arvata. Aga metsasekvoia peaks päris hästi välja tulema. Muuseas on ka mu soosekvoia (Taxodium distichum) ilma kadudeta üle elanud 2007. aasta veebruari –23 kraadi. Kuid toona oli lühike talv, tänavuse kestva külmaga ei anna teps võrreldagi. Oeh, tuleks selgust toov kevad juba ometi kiiremini!
