Metalselt läikiv kuub ja roosilembus

 (1)
Kuldpõrnikas Foto: Pille Hermann

Suvesoojade saabudes elavneb ka põrnikate liikumine, vahel on neil nii kiire, et jõuad tema ilu vaevalt silmitsema jääda, kui huvipakkuv objekt otsustab, et tal on aeg edasi minna.

Kui paljud inimesed liigitavad putukad klassi „satikad“, siis tavapärastest „satikatest“ suuremad ning värvilisemad putukad püüavad ikka pilku.

Just edevalt eputav on ka kuldpõrnikas, tõeline kaunitar, kes jääb silma isegi siis kui kohe üldse ei soovi oma teel putukatega kohtuda.

Foto: Pille Hermann

Täiskavanud isend on kuni 20 mm pikkune metallroheline lameda seljaga mardikas. Lähemal silmitsemisel võib märgata kattetiibadel ja rindmikul hajusaid valge mustriga vööte ja triipe. Tegemist ei ole haruldase liigiga, juulis näeb teda sagedasti lendamas.

Kel vabalt aega ning soov putukat oma silmaga näha, peab sammud seadma roosiaeda. Kas roosid teda just oma iluga võluvad, kuid toidulaual soovib põrnikas roose näha küll. Einestamiseks sobivad nii roosipungad, -õied kui lehedki. Kui roosidest väheks jääb, ei põlga nad ära ka teiste taimede lehti ning õisi.

Vaatamata esmapilgul töntsakana mõjuvale kehale, on kuldpõrnikad väga head lendajad - nii on ka tagatud toidulaud. Kui ühes kohas toitu napib lennatakse „parematele jahimaadele“. Kuldpõrnikate lennuosavuses on kindlasti veendnud looduhuvilised fotograafid, just oled saanud oma tehnika paika, kui putukas otsustab ninanipsu visata ning kiiresti järgmisse kohta lennata.

Kuldpõrniakate vastsed ehk konutõugud elavad mullas ning toituvad taimede juurtest, mugulsibulatest, köögiviljade ja teiste taimede juurtest. Võivad kahjustada ka muru, mis muutub pruuniks ning närtsinuks. Kahjustus on nähtav kuival ajal. Vastsete tegevus e söömine mõjutab eriti kartulit, salatit, maasikat, vaarikat. Kui tõukude teele on jäänud taime peajuur, siis nende kahjustsue tagajärjel taimed närbuvad ning surevad. Emane muneb varasuvel taimede ümbrusse mulda. Vastsed kooruvad paari nädala pärast ning alustavad oma rüüsteretke toitudes maa-alustest taimeosadest ning juurtest. Seejärel nukkuvad ja seda vahel isegi 60 cm sügavusel.

Aialeht


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare