Mida kujutab endast lõhnamuru?
Vastab KADRIN LINNA
Lõhnataimed on enamasti tagasihoidliku välimusega. Vormi, värvi ja lopsakate õite asemel köidavad nad tähelepanu lõhnaga, mis lendub iseeneslikult ning taimeosa murdmisel, muljumisel või hõõrumisel.
Mõned lõhnataimed peavad tallamisele hästi vastu, mõned mitte, kuid aeg-ajalt üle kõndimist või peale astumist taluvad enamasti kõik sellised liigid. Siiski pole mõistlik kasutada lõhnataimi spordimuru või sissesõidutee tegemisel. Küll sobivad nad kõrvalise jalgraja katmiseks.
Meil sobib kergel mullal või isegi lubjakiviklibul kasvatada päikesepaistelisel kohal nõmm-liivateed (Thymus serpyllum). Kogu Eesti ulatuses on taim levinud nõmmedel, lagedatel liivastel niitudel, mererannas ja mujal. Teda sobib maitseainena ja ravimina kasutada nii nagu aed-liivateed (T. vulgaris), kuid eeterlikke õlisid on temas pisut vähem.
Keskaegse pärimuse kohaselt sümboliseerib liivatee tugevust ja jõudu. Kuigi mitmed liivatee liigid on magnetiks sipelgatele, tõrjuvad nad eemale lehetäisid, tigusid ning mõningaid röövikuid.
Liivatee paljudest liikidest koosnev vaipkate on huvitavalt kirju, ja tõepoolest niisugune lõhnamuru ei vaja harilikult niitmist, kuid peaks hoiatama, et peale nõmm-liivatee on muud liigid talveõrnad, mitte külmaõrnad. Varakevadise heleda ja kuivatava päikese eest vajaksid nad varjukangast.
Nõmm-liivatee on madalakasvuline (5–30 cm) mitmeaastane poolpõõsas, mille puitunud vars on lamav, püstine või tõusev, alusel tublisti oksine. Juulist septembrini rõõmustavad nad enamasti lillade, harvem valgete õitega. Aed-liivatee on kõrgema kasvuga, õitseb veidi varem – juunist augustini. Õite värvus varieerub lillast roosani. Tema vananenud poolpuitunud varsi lisatakse grillimisel sütele, kus lenduvad eeterlikud õlid ja muud toimeained on tugevalt bakteritsiidse toimega.
Liivateed võiks paljundada seemnetest, külvates need aprillis. Siis saate pikeeritud taimed välja istutada juunis. Juba kasvavaid eakaid puhmikuid võib samuti jagada. Kuival ajal istutatud taimed vajavad juurdumiseks hoolikat kastmist. Kahjuks vananevad taimed viie aastaga. Seda pidurdab õitsemise algul saagi kogumine, kui pügada 5 cm kõrguselt maapinnast. Seega ikka päris n-ö niitmise vaevata ei saa.
Mitmesugused mündiliigid sobivad kergele huumusrikkale mullale poolvarju. Mündilõhn aitab stressi maandada.
Omapärase lõhnamuru saate metsmaasikatest. Pärast marjade koristamist saab käia lehtedest ja pikkadest võsunditest moodustunud tihedal tumerohelisel vaibal.
Lõhnamuru, pigem lõhnaaia koostisesse sobivad hästi ka lõhnav varjulill (Asperula odorata), lõhnav kannike (Viola odorata) ja maikelluke (Convallaria majalis) ning kindlasti veel hulk lummava lõhnaga taimeliike.
