Mida soojem tuba, seda suurem taimede valgusvajadus

Shutterstock

Talvisel perioodil sõltub taimede heaolu kunstlikest valgusallikatest, sest hämaral talvepäeval, eriti lumevaesel ajal ei jätku neile normaalseks elutegevuseks looduslikku valgust.

Kütteperioodil teeb taime olemise kriitiliseks see: mida soojem tuba, seda suurem on roheliste taimede valgusvajadus.

Ärge jätke taimi ruumi sügavasse soppi, sest seal on neil raske ellu jääda.

Lisavalgus taimede ettekasvatamisel aitab vältida taimede väljavenimist. Valgusti asetatakse taime latvadest 30-40cm kõrgemale. Kogu valgusvihk peaks olema suunatud taimedele (selleks ongi reflektor).

Väga pimedas ruumis ja aknast kaugel valgustage taimi 12–16 tundi päevas, kuid mitte ööpäev läbi, sest tavaliseks elurütmiks on vajalik pimeduse vaheldumine valgusperioodiga.

Kunstvalgustust võib kasutada kogu päeva. Mõnikord vajavad taimed lisavalgustust ainult 2–3 tundi nii hommikul kui õhtupoolikul.

Loomulikult võib kunstvalgust kombineerida ka loodusliku, aknast tuleva valgusega nii, et loodusliku valguse ajaks lülitatakse kunstvalgustus välja. Pealegi aitab kombineeritud valgus säästa energiat.

Kui kord on mindud lisavalgustuse andmise teele, ei tohi seda järsku lõpetada. Sellega võite teha taimedele suuremat kahju, kui on lisavalgustuse puudumine.

Jahedas paigas ranget puhkeperioodi läbivaid taimi ei tohiks härida ning lisavalgust nad ei vaja.

Lisavalguse andmisel on tähtis kindla lainepikkusega valgus, mitte lihtsalt mingi valgusallikas.

Erilise tähtsusega on orgaanilise aine moodustumiseks oranžpunane valgus lainepikkusega 620–700 nanomeetrit, õite arenguks aga sinakasvioletne valgus lainepikkusega 400–450.

Õnneks on saada mitmesuguse sobiva spektriga energiasäästlikke taimelampe.

Allikas: Targu Talita ja Maakodu

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare