Tõlvikõisikut ümbritseb kõrgleht, mis on harilikul kallal (Z. aethiopica) valge. On ka kollaste (Z. elliottiana) ja roosade (Z. rehmannii) kõrglehtedega liike.

Tugev ja visa

Harilik kalla on väga tugev ja visa taim ning paljuneb lihtsalt risoomitükikestest. Ta on võimeline kasvama väga mitmesugusel pinnasel ja kasvukohal, taludes isegi mõningaid külmakraade. Lõuna-Aafrikas esineb teda nii põllul kui teede ääres – siit ka rahvapärane nimetus sealiilia. Mitmel pool maailmas on ta muutunud tüütuks umbrohuks.

Kalla sordiaretus on intensiivne ning aretatud on mitmeid uusi värve ja eri kõrglehekujuga sorte. Kalla on taas muutunud lemmikuks nii lõikelillena kui potitaimena. Teda ei seostata enam ainult matustega nagu kunagi varem. Kõige enam tuleb neid müügiks Californiast, Colombiast, Uus-Meremaalt ja Kenyast.

Kodus kasvatades tuleb arvestada, et taimed vajavad suhteliselt jahedat, kuid valget kasvukohta. Väga soojas venivad lehed välja ning õitsemine ei ole rikkalik. Kevadest sügiseni vajavad nad täielikku puhkust, mil ei tohi kasta (kogu maapealne osa kuivab) ja taimed võib üldse ära unustada.

Augustis-septembris võtke risoomid potist välja, puhastage lehejäänustest ja juurtest ning istutage uude värskesse mullasegusse. Tütartaimi eemaldades saab ka paljundada. Istutamisel jälgige, et risoomid asetseksid õiget pidi ning ei satuks liiga sügavale.

Kalladele sobib toitaineterikas ning hästi vett läbi laskev pinnas, ideaalne on kodus valmistatud segu aia- ja kompostmullast, millele on lisatud jämedat liiva või kruusa. Müüdavatest lillemuldadest tuleks samuti otsida rammusaimat.

Kastke tasapisi

Pärast istutamist paigutage kallad valgesse kohta ning hakake tasapisi kastma. Vastavalt lehtede edenemisele tuleb kastmist järk-järgult suurendada. Aktiivsel kasvuajal tahab kalla saada korralikult nii vett kui väetist.

Teiste kallaliikide kasvatamine kodus nõuab rohkem mängimist – taimed vajavad puhkeperioodil kõrget temperatuuri jne. Tihti ei taha ostetud mugulad teist korda enam õitseda või ei omanda kõrglehed õitsemisel täielikku värvust.

Kõik taime osad on mürgised, sisaldades kaltsiumoksalaati. Nahaga kokku puutudes võib tekkida sügelus ja paistetus, sisse süües oksendamine ning kõhulahtisus.