Mida teha, et taimed ei saaks külmakahjustusi
Eelistage hiljem õitsvaid sorte ja liike. Vältige soojalembeste taimede istutamist avamaale liiga vara. Sibul, porgand, spinat ja nuikapsas kannatavad nullilähedast temperatuuri üpriski hästi, kuid tomati-, kurgi-, oa- ja kõrvitsataimedele võib saada saatuslikuks temperatuuri langemine alla +5°C. Nendele taimedele sobib ööpäevane keskmine temperatuur +10°C.
Võite kaaluda kasvuhoone ümberehitamist köetavaks. Kasvuhoonesse võite rajada ka kõrgpeenrad, milles soojeneb muld palju kiiremini. Samuti saab need peenrad katta klaasidega, tegemist on siis lavadega.
Katmine
Enne oodatavaid öökülmasid katke kõik külmaõrnad taimed kinni.
Kasutage ära ajalehe- ja kiletuutud, lillepotid ja ämbrid, mida asetage taimede peale tagurpidi. Suuremaid alasid on mugavaim katta kattelooriga. Katmiseks võib ära kasutada vanad puuvillased voodilinad ja kardinad. Tekitage katte alla raamistik, et taimed ei saaks viga.
Eemaldage kate alles hommikul, kui õhk on jälle soojem.
Suitsu tegemine ehk suitsukate
Enne oodatava öökülma saabumist, süüdake lehe- või prahihunnikud, mis tekitavad suitsu – see aitab ära hoida külmakahjustusi. Suits aeglustab soojuse kiirgumist maapinnalt.
Polli Aiandusuuringute Keskus soovitab teha tossuhunnikud üksteisest 15–20 m kaugusele. Asetage maa peale umbes 2 m pikkune teivas, peenem ots süütamispoolsel küljel. Teiba jämedama otsa alla pange lühike puulatt, nii jääb teivas maapinna suhtes veidi kaldu. Hunniku põhja pange kergesti süttivat materjali (õlgi, puuoksi, kuiva hagu, paberit, laaste), selle peale laotage põlemisel rohkesti tossu tekitavat materjali (niisket saepuru või põhku, turvast, puulehti jne). Kõige peale asetage mulda või mättaid, mätaste vahele jätke väikesed vahed.
Hunnik tehke 1,2–1,5 m laiune ja kuni 80 cm kõrgune. Süütamispoolsele küljele jätke 20–30 cm läbimõõduga avaus. Teivas tõmmake jämedamat otsa pidi hunniku alt välja. Tekib kaldu paiknev õõnsus.
Hunnik süüdake siis, kui õhutemperatuur on langenud 0,5–1º, s.o tavaliselt paar tundi enne päikesetõusu. Suitsukate peaks püsima ka paar tundi pärast päikesetõusu.
Võte sobib siis, kui temperatuur ei ole väga madal ja on tuulevaikne. Suitsutamist on keeruline teha kallakutega aladel, asulates ja linnade väikeaedades on selline teguviis keelatud.
Vihmutamine
Astrid Lepik on soovitanud Maalehes ka vihmutamist. See on tõhus, kuid üsna töömahukas abi külma vastu, eeldades kastmissüsteemide olemasolu. Väikeaias piisab korralikust taimepritsist ja hädapärast ka kastekannust, kuid viljapuid ei ole nii hea kasta.
Vihmutamist tuleks alustada kardetava öökülma saabudes mõni tund enne päikesetõusu, mil õues on veel paar kraadi sooja.
Jätke meelde, et päikesetõusu ajal on tavaliselt temperatuur kõige madalam. "Vihmutamist tuleks jätkata umbes pooletunniste vahedega kuni hommikuni, mil õhutemperatuur on taas plussis," kirjeldab Astrid Lepik.
Vesi jäätub taimedel, tekkinud veekirme kaitseb kudesid külmumise eest. Ja kui päike on kõrgel ja õhk soojeneb, hoiab jääkirme kiire ülessulamise eest, kaitstes sedasi taimi. Eriti tõhus viljapuude, marjapõõsaste ja maasikate kaitsmisel nende õitsemise ja viljaalgmete moodustamise ajal.
Vältige nii külmakahjustusi ka lilledel ja köögiviljaaias.
