Mida teha, kui viljapuud ei edene

Teistel hakkavad puud kandma juba paar aastat pärast istutamist, mina ootan juba aastaid, ja ei midagi. Ei julge enam ühtegi puud ega põõsast istutada, sellest ei tule midagi välja.

Vanemate puude pärast ma ei muretse, küll aga noorte pärast. Maa on meil savine, aga olen seda lubjanud ja virtsaveega kastnud. Midagi peab ju valesti olema, aidake!

Vastab KADRIN LINNA

Eriti kahjulik viljapuudele on maapinnalähedane aluspõhi, mis vett läbi ei lase. Niisugusel juhul arenevad juured õhupuuduse ja liigse niiskuse tõttu halvasti ning puud võivad ka täielikult hävida.

Savi- ja liivsavimuld on rasked külmad mullad, mille parandamiseks tuleb lisada jämedat liiva, liiv- ja turbamulda, sõnnikut ja komposti. Need muudavad mulla õhurikkamaks, soojemaks ja kobedamaks.

Mida toitainetevaesem ja kehvem on maa, seda suurem istutusauk tuleb kaevata. Hilissügisel, kui kiiremad välitööd tehtud, on aega kevadiseks istutuseks eeltööd teha.

Kaevake 60 cm sügavune auk läbimõõduga vähemalt 120 cm. Mõningatel andmetel on väga häid tulemusi saadud koguni 2,5m läbi-mõõduga istutusaukude puhul. Augu põhja võite talve jooksul täita orgaaniliste majapidamisjäätmetega, puutuha ja muu sellisega.

Kevadeks toitaineterikas aluspõhi vajub ja sellele lisage hästi kõdunenud kompostmulda või sõnnikumulda ning 1 kg superfosfaati ja 200–300 g kaalisoola.

Segage väetised täitemullaga ja aluspõhjaga. Tuleb aga meelde jätta, et istikute juured ei tohiks väetistega segatud mullaga vahetult kokku puutuda. Edaspidi peaksite ka aukudevahelist ala sügavalt harima ja väetama.

Istutuskoha valikul peaksite vältima vana väljajuuritud viljapuust jäänud tühemikku, sest nn mullaväsimuse tõttu pidurdub seal istiku kasv, tekib palju vesivõsusid ning puud kannatavad eriti tugevasti haiguste ja kahjurite all.

Harige ja väetage

Istutuseelne sügav mullaharimine ja väetamine soodustab noorte viljapuude kasvamaminekut, jõudsat kasvu ja varajast kandealgust ning tagab viljapuude suure saagikuse, pika kandeea ja talvekindluse.

Aukudes olevale mullale mõjub talvine külm hästi, augu seinad ja põhi muutuvad sõmeramaks ja kobedamaks ning seega paranevad kasvutingimused.

Enamik viljapuude juuri kasvab rööbiti maapinnaga mulla ülemises hästi õhustatud toitaineterikkas kihis 20–40 cm sügavusel. Juurte kaugus tüvest on seda suurem, mida halvemad on mulla vee- ja toitetingimused.

Noorenduslõikus juurtele

Vanemate kandeeas viljapuude juurtele tehke noorenduslõikus nüüd septembri keskpaigast kuni lehtede varisemiseni.

Võra välispiirdele 1/3 ulatuses kaevake 40–50 cm laiune ja 60 cm sügavune kraav. Sellesse ulatuvad jämedad juureotsad lõigake oksakääridega kraavi siseseinani tagasi.

Väljakaevatud muld segage lagunenud sõnniku või kompostiga ja mineraalväetistega, täitke
sellega kraav ning kastke, andes 30–40 l jooksva meetri kohta.

Kahel järgmisel aastal saate noorendada ja parandada juurestiku ülejäänud osa koldelise sügavväetamisega.

Niisugust võtet võite 5 aasta pärast korrata, aga siis tehke kraav vana kraavi kõrvale, sellest 50 cm väljapoole.