Harilik vihmauss kasvab vahel 25 cm pikkuseks. Ta teeb maa sees eelkõige vertikaalseid käike. Vihmaussi suu on väike ning mullaterakesed mahuvad sinna hästi. Kui ta leiab kuivanud lehe, siis ta sopistab neelu suust välja, ümbritseb sellega toidupala ja tõmbab kehasse tagasi. Maos teevad liivaterad toidu peeneks, et seda oleks kergem seedida.

Eestis on kõige tavalisemad vihmaussid mullaussid, kes liiguvad horisontaalselt. Kui muld on liiga kuiv, lähevad nad sügavamale, tõmbuvad kerra, moodustavad limakapsli ja jäävad ootama paremaid aegu.

Mutid söövad käikudesse kukkunud vihmausse, viies neid ka tagavaraks. Mutt hammustab vihmaussi, nii et see kaotab liikumisvõime ja paneb sahvrisse.

Sõnnikuussid elavad kõdus, komposti- ja sõnnikuhunnikutes. Nad söövad kõdu ning mulla toitainerikas osa – huumus – tekib kiiremini.