Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu

 (1)
Miks arvatakse, et sinikas põhjustab peavalu
SinikasFoto: Astrid Lepik

Sinikas on üks visa, külmakindel ja pikaealine soostunud metsa- ja sootaim.

Oma vähenõudlikkuses ja külmakindluses võib sinikas kasvada isegi 3000 m kõrgusel ja on jõudnud tundra piirile. Eelistades niiskemaid ning happelise mullaga kasvukohti leidub sinikat kasvamas rabaservades ja siirdesoodes. Andmed sinika kohanemisvõime ja maitsvuse kohta on äratanud ka Põhjamaades huvi, teda uuritakse järjekindlalt.

Mustika sugulane sinikas (Vaccinum uliginosum) on 30-70 cm kõrgune kääbuspõõsas, mille tugevad, puitunud varred on tugevasti harunenud. Õied on valged, roosaka varjundiga, õitseb mais juunis. Mustikast veidi suuremad ja sinisemad, vahakirmega viljad (marjad) küpsevad augustis.

Rännakul lindude huvi valminud sinikate vastu on üüratu ja ühemõtteline - nokkida seda väärt vilja nii palju kui võimalik.

Ravimiseks ongi tarvitatud vilju (nii värskelt, kuivatatult kui külmutatult) ja ka lehti. Viljad on parimad täisküpsena. Kuivatatakse kuni +40° C juures pikkamööda.

Viljad on rikkad väärtuslikke mineraalainete poolest nagu koobalt, raud, mangaan, vask. Rohkesti leidub ka orgaanilisi happeid, suhkrut, benzoe- ja nikotiinhapet, C- ja A-vitamiini, park- ja pektiinaineid, primuliini.

Lehtedest on eraldatud flavonoide, arbutiini. Lehti tarvitatakse palaviku, liigesepõletiku valu, suhkruhaiguse vastu.

Et meil on rahvasuus nimetatud sinikat ka hullukstegemise marjaks, joovikaks, mis tekitavat peavalu, siis mõni sõna põhjustest. Kui korjata päiksepaistelisel päeval sinikaid, siis võib pea tavaliselt läheduses kasvavast sookailust tõesti segamini minna. Kui palju sinikaid korraga süüa, võib pea valutama hakata samal põhjusel – mesilased on enne sinikaõitele jõudmist külastanud ahvatlevat sookailuõit.

Seotud lood:

Põhjamaade rahvastele on sinikas olnud väärt vitamiiniallikas. Ta suurendab maomahlaeritust, ravib mao- ja peensoolepõletikku. Ka suhkruhaiguse korral on soovitatud süüa sinikaid ja juua sinikaleheteed. Sinikas on leidnud tarvitamist ka verenõrkuse ja ainevahetusehäirete, eriti reumast ja podagrast tingitute korral.

Vanadest aegadest peale on sinikast aetud ka viina. Vana rahvatarkuse järgi, kui mindi metssea- või karujahile, tuli enne rüübata lonks sinikaviina, siis polevat ohtlik ükski metsloom.
Lehtedest valmistatakse tõmmis järgmiselt: Võtta 2-3 spl kuivi lehti, lisada klaas keeva vett ja hoida soojas 20 minutit, seejärel kurnata. Päevas tarvitada kuni 2 klaasitäit.

Allikas: "Aed ja mets kui apteek", Aili Paju, Maalehe Raamat

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare