Vastab Astrid Lepik:

Söögikaalikas on kaheaastane taim, kes esimesel aastal kasvatab lehekodarikuga juurvilja, teisel aastal aga kuni 1,5 m pikkuse õisikuvarre, millel arenevad esialgu õied, hiljem valmivad seemned. Kui kaalikas kasvatab samal aastal nii juurvilja kui ajab välja õisikuvarre, on ilmselt mingid häired kasvuprotsessis.

Kaalikas talub hästi jahedust, isegi miinuskraadid (tõusmed taluvad kuni -2° C, täiskasvanud taimed kuni -4° C) ei tee kaalikataimedele liiga. Erinevalt teistest juurviljadest talub kaalikas ka ümberistutamist hästi, seega võib kaalikaid kasvatada nii ettekasvatatud istikutest kui külvates seemneid otse kasvukohale.

Mullastiku suhtes kaalikal erilisi nõudmisi pole, kasvades rahuldavalt igasugusel aiamullal, peaasi, et mullas jaguks küllaldaselt niiskust. Parimaid saake saab muidugi keskmise raskusega liivsavi- või savimuldadelt. Hea kaalikasaagi eelduseks on ka madalamad temperatuurid (+15°...+18° C) kasvuajal ja küllaldane, kuid mitte liigne mullaniiskus. 

Kui kasvuaegsed temperatuurid on kõrged (nagu seda sel suvel oli) ja mullas pole piisavalt niiskust (eriti kannatavad põua all kergemad mullad) on häiritud taimede varustatus vee- ja toitainetega ning taimed on stressis. Stressile reageerivad kaalikataimed enneaegse õitsemisega ja seemnete moodustamisega, juurvili seejuures jääb väikeseks ja puiseks. Seda saab vältida kui kaalikataimedele tagada ka kuumade ja kuivade ilmadega piisav mulla niiskustase. See tähendab õigeaegset ja regulaarset kastmist.