Euroopas on palju sooje kohti, kus sale eerika suurepäraselt talvitub nii aias kui ka rõdukastis. Kahjuks meie jääme neist piirkondadest välja. Kui temperatuur langeb alla nelja kraadi, sale eerika hukkub. Siiski pärast elutegevuse lõpetamist taim justkui konserveerub ja näeb kena välja kuni kevadeni. Et talvel õied pudenema ei hakkaks ja tuul oksakesi ei räsiks, võime õitsvad taimed näiteks juukselakiga fikseerida. Samuti võib taimi toonida aerosoolvärvidega.

Saledal eerikal pole just palju sorte. Kõige levinumad on punased täidisõielised. Nii liht- kui täidisõieliste sortide värvigamma ulatub valgest punaseni. Valged ja roosad sordid ei ole kõige populaarsemad, kuid aiakujunduses annavad nad hea kontrasti. Olgugi et taimed ei suuda talve üle elada, on saledad eerikad kauniks vahelduseks, mille abil talve kenasid värve tuua.

Sügise saabudes tuleb aiapoodidesse müügile ka suur valik kanarbikke. Ja ikka ei ela me nendegi kasvatamiseks õiges kohas. Nii kanarbike kui ka eerikate probleemiks on istutusaeg.

Isegi pehme kliimaga Kesk-Euroopa maades soovitatakse neid taimi istutada vaid kevadel. Neil on väga peenikesed juured ja sügisel ei jõua nad seetõttu juurduda. Üks võimalus on kanarbikud külmas kasvuhoones koos potiga mulda kaevata ja kevadel alalisele kasvukohale istutada. Avamaal võib talvine niiskus ja päike kanarbikele saatuslikuks saada.

Kanarbikele sobiv kasvukoht on päikeseline, tuulevaikne, aga siiski õhuline.

Kanarbik vajab happelist mulda ja vajadusel saab mulda hapestada hapu turba lisamisega.

Turvas teeb ka kanarbike peenikestele juurtele mulla õhulisemaks. Kasutada sobib ka okkakõdu.

Kõige õrnemad on täidisõielised ja karvaste lehekestega sordid. Kui üldse kanarbikega katsetada, siis sobilikumad on tavaliste lehekestega lihtõielised sordid.