Sellist olukorda tekitab tihti kirsipuu-lehevarisemistõbi. Tegu on seenhaigusega, mida põhjustab patogeen nimega Blumeriella jaapi. Puude nakkus saab alguse aprilli lõpul või mai alguses, mil pärast esimest sooja vihma kanduvad varisenud lehtedel talvitunud patogeeni eosed tagasi puudele.

Kasvuperioodil levivad eosed ka tuule ja vihma toel järjest uutele lehtedele. Lehtede ülaküljel ilmnevad arvukad väikesed violetsed kuni punakaspruunid täpid. Nende läbimõõt võib olla 0,5 kuni 2 millimeetrit.

Haiguse süvenedes laigukesed suurenevad ning on juba ebaselgete piiridega. Lehekude laikude vahel kolletub ja võib muutuda isegi veidi roosakaks. Lõpptulemuseks on siiski lehe kolletumine ja varisemine. Ka taime viljad känguvad ja kuivavad sootuks.

Tõve vastu aitab see, kui igal aastal kogute puu alt kõik varisenud lehed hoolikalt kokku ja põletate. Hoidke puude võrad optimaalse tihedusega, et õhk pääseks liikuma ja vihma järel saaksid lehed kiiresti kuivada.

Pritsige kirsipuud enne õitsemist, kui õienupud on juba eraldunud, Effectoriga, kasutades 4–5 g preparaati 10 liitri vee kohta. Kohe pärast õitsemist pritsige veel üks kord Topas 100 ECga, kus tuleks kasutada 6–8 ml preparaati 10 liitri vee kohta.

Ka sügisel pärast lehtede langemist võib puid profülaktilisel eesmärgil pritsida vaskoksiid­kloriidiga.

Palju aitab ka, kui valida sellele haigusele resistentsemad sordid, näiteks ‘Novelle’ ja ‘Nõmme-liivakirss’.