Miks kurgivarred lõhenevad?

Minu kasvuhoones on kurgivarte alumisel osal praod ja sealt immitseb valkjat vedelikku. Paarile taimele on tekkinud juurekaela piirkonnas sügavad lõhed ning lehed närbuvad. Mis häda see olla võib ja millised tõrjevõtted aitavad taimi päästa. Kas see on uus haigus?

Vastab VÄINO PALLUM

Tegu haigusega, mille nimeks kurgi askohütoos ehk kurgi-laikpõletik. Seda tõbe põhjustab seen Didymella bryoniae. Esmatunnused ilmnevad katmikkurgi alumisel varreosal, kõrvaldatud lehtede ja külgvõrsete kontsudel valkjashallide kuivade piklike laikudena.

Haiguse süvenedes varred lõhenevad ja neist eraldub piimjat, hiljem pruunistuvat ja tahkuvat eritist. Mulla liigniiskuse korral muutub lõhenenud juurekael kummitaoliseks ja kattub tihedalt mustade punktisuuruste pükniidide ehk patogeeni algeostega.

Kui varrelõhed rikuvad juhtsooni või sisenevad lõhedest mullaseened Fusarium ja Rhizoctonia, närbub ning hävib taim kiiresti.

Askohütoos võib mõnikord ilmneda kurgil ka nn lehevormina. Viljakandeperioodi algul ilmuvad lehtedele kollakad kuni kollakaspruunid laigud, mis hiljem muutuvad valkjaks ja kattuvad pisikeste mustade pükniididega.

Erinevalt mitme teise haiguse (antraknoosi, kuivlaiksuse, lehepõletiku) laikudest, ilmuvad askohütoosi laigud algul lehelaba äärtel. Läbimõõt 4–5 cm ja neid on vähe. Haiguse edenedes laigud liituvad ja haaravad enamiku lehepinnast.

Teatud tingimustes võib askohütoos levida difuusselt vaid kurgi lehekoes, ilma et laikusid tekiks. Siis muutuvad lehed paari nädalaga kollakasoranžiks (need justkui põleksid), närbuvad ja kuivavad seejärel.

Laikpõletiku levimine

Haigus võib tabada ka kurgi vilju. Need muutuvad õiepoolsest otsast klaasjaks, näivad keedetuna ja kuivavad väheke kokku, kuid jäävad kõvaks. Teisel juhul tekivad kurkidele 2–5mm läbimõõduga kuivad, sügavale viljalihasse ulatuvad haavandid.

Varakult, juba idulehtede faasis võib askohütoos ilmneda nakatunud seemne külvil. Idulehtedel on pruunid laigukesed, juurekaelal kollakaspruunid täpid.

Patogeen säilib kotteostena sulgeoslates kasvumaja sisepindadel kaks aastat, mullapinnal taimejäänustes neli kuud. Kasvuperioodil levib haigusetekitaja nii lüli- kui kott-

eostega veepiiskade, tööriistade, hooldaja käte, taara ja putukate abil.

Haigust soodustavad suur õhuniiskus (ligi 100%), taimede tihe seis ja madal temperatuur (16–20°) ning selle järsk langus öisel ajal, liialt sage kastmine, lämmastiku liig ja kaaliumipuudus.

Haiguse tõrjumine

Sagedamini haigestuvad taimed juhul, kui surnud ja koltunud lehti või leherootsusid ja külgvõrsete jäänuseid ei kõrvaldata.

Tõrjeks lõigake jämedamalt kurgivarrelt kahjustatud osad välja ja tupsutage söetolmuga või pintseldage kaaliumpermanganaadi lahusega (0,5 –1 g/l). Mõjusam on Switch 62,5 WG ja kriidi segust valmistatud pasta (1:1). Kõrvaldage esimesed haigestunud lehed ja hävitage.

Haiguse ilmnemisel vältige kastmisel juurekaela märjaks saamist. Kastke kurki hommikuti, et taimed ei oleks märjad öötundidel.

Tagage kurgile optimaalne niiskus-, soojus- ja väetusrežiim. Koristage ja hävitage taimejäätmed, desinfitseerige kasvuhoone ja kogu inventar.