Sõstrapõõsaste õite pruunistumise põhjuseks oli tõenäoliselt öökülmakahjustus. Põõsaste õitsemise ajal esines tänavu, samuti ka eelmisel kevadel, mitu öökülma järjest. Kõige tundlikumad on sõstraõied 2–3 päeva pärast õitsemise algust. Üks öökülm tavaliselt kõiki õisi ei hävita, sest õienupud kobara ülemises, keskmises ja alumises osas arenevad eri aegadel. Korduv külm jätab aga aiapidaja saagist täiesti ilma.

Õiekahjustust saab vähendada või isegi ära hoida põõsaste veega pritsimisega. Seda tuleb teha tugeva survega ja hästi peenelt pihustades. Õige aeg selleks on siis, kui temperatuur langeb alla +2 kraadi (tavaliselt 1,5–2 tundi enne päikesetõusu).

Sõstrapõõsastel nähtud kärbselaadsetel putukatel tõenäoliselt õite hävingus mingit süüd ei ole. Need putukad on harilike kärbeste kauged sugulased, kuuluvad samasse alamseltsi, kuid kägukärblaste (Bombyliidae) sugukonda. Nende liike on 15–20, levinumad on Bombylius major ja Hemi­penthes maurus.

Kägukärblased noolivad sõstraõitelt nektarit. Nende vaglad parasiteerivad mitmetes kahjurputukates.

Kasvuhoones nähtud putukad võisid olla veidi erineva väljanägemisega, seega mitte kärblased, vaid leinasääsklaste (Sciaridae) sugukonna esindajad.

Leinasääskede vaglad toituvad peamiselt kõdunevast orgaanilisest ainest, kuid massilisel esinemisel ohustavad ka tõusmete ja noortaimede juuri.