Miks on kaalikad seest õõnsad?

Mullu oli hea juurikasaak. Panin ilusad suured kaalikad keldrisse ja lootsin, et neid jätkub kevadeni või isegi suveni. Hiljuti märkasin, et neile on mingi tõbi kallale tulnud. Paljud on seest õõnsad, koguni mädanenud. Millest niisugune asi tekib ja kuidas seda edaspidi vältida?

Vastab

VÄINO PALLUM

Tumedad õõnsused kaalikas tulenevad mikrotoitaine boori puudusest või selle omastamise häirest kasvuajal. Juurviljad – kaalikas, peet, redis ja mugulseller – on boorinõudlikud kultuurid ning reageerivad kergesti selle vajakajäämisele.

Otsest booripuudust esineb sageli liivakal kerge lõimisega mullal, millest vihmasel suvel vesi boori välja uhub. Tavalisel aiamullal võib boorivaegus tekkida siis, kui kasvatate järjepanu ühes ja samas kohas suure booritarbega köögi-vilju.

Rohkem kui boori puudumise tõttu mullas kannatavad taimed tema omastamise häirete all. Elemendi kättesaamist takistab eeskätt kasvumulla liigne leeliselisus. Pahatihti häirub boori omastamine soojal suvel mulla liigse kuivuse tõttu. Ka lämmastiku liig mullas võib segada taimel boori kättesaamist.

Kaalika kasvuperioodil ei ole näha selle toiteelemendi puudust, kuid saagi koristamise ajal võib ilmneda, et juurikad on krobelised ja pragunenud.

Kui niisuguste tunnustega kaalikas lõhki lõigata, on selle sisemuses näha klaasjaid või pruunikaid laike. Sellest tulenebki füsioloogilise kasvuhäire nimetus – kaalika klaasistumishaigus.

Säilitamisperioodil süveneb juurvilja sisemuse pruunistumine. Koed on kobedad ning viljaliha kõdunedes tekib suurem mustjas õõnsus.

Sellise kasvuhäire vältimiseks kasvatage kaalikat keskmise raskusega liivsavimullal ja ärge väetage maad värske sõnnikuga. Liigse lämmastiku puhul kasvavad küll ilusad suured juurikad, kuid nende viljaliha on kore. Kuival ajal püüdke kastmisega mullaniiskust tõsta.

Kaalikamaal on parim mullahappesus (pH) 5,5–6,5. Enne taimede väljaistutamist andke mulda booraksit (2 g/m²).

Mulla liigse leeliselisuse korral kasutage happelisi väetisi ja kasvuperioodi algul pritsige taimi soluboori või boorhappe lahusega (5–8 g/10 l) või tradibooriga (50 ml/10 l). Paremaks kleepuvuseks lisage valmis pritsimisvedelikule pastat RS (20–30 g).

Pritsimiseks sobib õhtune aeg või pilves ilm. Ühest korrast on vähe, korrake pritsimist seitsme päeva pärast.

Peale selle on tähtis, et säilitusruum oleks niiske (90–95%) ja hästi jahe (1°).