Selle mure puhul ei oskagi öelda, kas vastus võiks kirja autorit kurvastada või rõõmustada, ilmselt veidi mõlemat. Asja hea külg on see, et taim pole kindlasti haige. Halb külg aga, et tegu ongi selliste lehtedega sordiga.

Kõige tuntumal, valgete õitega hariliku kallal (Zantedeschia aethiopica) on tõesti lopsakad nooljad lehed, millel pole täppe ega triipe. Samas on ta oma säravroheliste lehtedega pigem erand kui reegel. Enamikul teistel kallade seitsmeliigilise perekonna liikidel on lehed suuremal või vähemal määral kirjatud läbikumavate valgete laikudega. Üks kalladest, täpikkalla (Z. albomaculata), on selle järgi saanud isegi oma nime.

Suuremal või vähemal määral täpilised lehed on ka kollasel ja roosal kalla (Z. elliotiana ja Z. rehmanni) ning kõik kallasordid, mille aretusel neid liike kasutatud, on pärinud ka laigulised lehed. Üsna sage on olukord, kui esimesed kevadel tärkavad kallalehed on laikudeta, ent mida suurema kasvuhoo taim saavutab ning mida lopsakamaks muutub, seda laigulisemaks lähevad ka lehed. Just sellel põhjusel võib lehtede laigulisus poest noortaimi ostes kahe silma vahele jääda, ning kui kodus hakkavad sellised lehed ilmuma, kerkib tõsine haigusekahtlus.

Mida teha?

Selle kallaga pole midagi teha – niisugune, nagu ta on, selliseks ka jääb.

Kui soovite aga enesele kindlasti roheliste lehtedega kallat, otsige poest või tuttavatelt valgeõielisi taimi. Need on hariliku kalla sordid või vähemalt sellised aretised, mille genotüübis harilik kalla domineerib. See tähendab aga, et suure tõenäosusega on ka lehed rohelised. Nii roosade, kollaste, purpursete kui kirjude õitega kallade lehed on ilmselt suuremal või vähemal määral laigulised.