Tegemist on väga tavalise ja laialt levinud haigusega, mis tekitab mugulatel mustkärna, tõusmepõletikku ja vilttõbe (Rhizoctonia solani). Tavaliselt märkamegi haigust siis, kui asume kartuleid pesema-koorima: peale pesu jääb kartul rohkem või vähem kaetuks mustjate, mullatükke meenutavate moodustistega. Kuigi nad pestes just maha ei tule, on nad siiski koort vigastamata selle pinnalt võrdlemisi kergelt eemaldatavad, nt hõõrudes. Mullatükikesi meenutavad sklerootsiumid kinnituvad mugulale seeneniitide abil. Enam esineb mustkärna mugulatel kus kartuli kasvatamise viimasel kuul esineb rohkesti sademeid. Hoidlas mustkärna areng mugulatel jätkub.

Haigestunud mugulate mahapanekul või külmas mullas kartuli idanemisel areneb tõusmepõletik. Põllul tühikutes on tärkama jäänud idudel tumedad laigud või haavandid. Selliste idude tipp tavaliselt hävib ja külgpungadest tekivad uued võrsed, mis jõuavad ka mullapinnale. Sellised taimed on nõrgad ja annavad viletsat saaki.

Suvel esineb niisketes tingimustes kartulivarte alumisel osal seene kandeosstaadium valkja kuni halli kattena, see on vilttõbi. Haigete taimede juurekaelal ja peajuurel esinevad haavandid, selle tõttu kartulitaimede ladvalehed keerduvad ja kolletuvad.

Haigustekitaja säilib kuni seitse aastat mugulatel või mullas sklerootsiumidena või seeneniidistikuna, aga säilib ka taimejäänustel. Optimaalne temperatuur seene arenguks on +10°...+15° C, kuid tõusmed nakatuvad juba +9° C juures, eriti aga jahedas, niiskes ja tihenenud mullas, kus tärkamine on aeglasem. Rohkem esineb haigust huumusrikkal ja umbrohtunud põllul, haiguse esinemist suurendab ka suure hulga õlgede sissekündmine. Üksikutel aastatel võib saagikadu ulatuda kuni 15-20 %.

Järgnevalt mõned võtted, mida tuleks rakendada, et et mustkärna kahjustus võimalikult väike oleks:

* Muld olgu hästi haritud ja soojenenud, mahapanekusügavus mitte üle 5 cm, see tagab kiire tärkamise.

* Kasutada sõnnikut või komposti, et rikastada mulda mikroorganismidega.

* Mugulate mahapanekul kasutada haigusvaba eelidandatud seemet.

* Haiguse levikut pidurdab aktiivne umbrohutõrje põllul.

* Koristada kartul õigeaegselt.

* Keemiliselt saab haigust tõrjuda seemnemugulate puhtimisega. Kasutada on lubatud preparaati Monceren G, mis kaitseb lisaks haigusele ka traatusside ja lehetäide eest. Samuti on haiguse vastu Maxim 025 FS ja tõusmepõletiku vastu preparaat Rovral Aqua Flo. Kõik nimetatud puhtimispreparaadid on ainult professionaalsetele (ehk taimekaitsetunnistusega) kasutajatele.