Miks peab sügisel kasutama sügisväetist ja mille poolest see teistest väetistest erineb?
Lillepeenrad, lehtpuud ja -põõsad, viljapuud ning marjapõõsad vajavad sügisväetist juba augusti lõpus. Väetis soodustab taimeosade puitumist ja soodustab talveks varuainete moodustumist, tänu millele on puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ning haigustele vastupidavamad. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Kui taimed on varasemalt väetatud pikatoimelise Osmocote väetisega, siis enamasti need taimed lisaks sügisväetist ei vaja. Kui mitte, siis tasuks kindlasti kõik pinnad ja taimed sobiva toitaineseguga üle käia.
Sügisväetis peaks kindlasti sisaldama fosforit ja kaaliumi. Fosfor tugevdab kudesid, tänu millele paraneb talvekindlus. Fosfor kiirendab ka viljade valmimist. Kaalium soodustab suhkrute ladestumist ning suurendab külmakindlust, tänu kaaliumile muutuvad rakuseinad tugevamaks ning taim on vastupidavam. Nii fosfor kui kaalium soodustavad õiealgete moodustumist. Sügisväetised sisaldavad ka taimedele olulisi mikroelemente. Seevastu aga lämmastikku sügisene väetis sisaldada ei tohiks, kui siis väga vähesel määral. Kuna lämmastik soodustab kasvu, siis koed ei puitu korralikult ja muutuvad külmaõrnaks. Suve lõpul antud lämmastik aeglustab viljade valmimist.
Allikas: Gardest aiablogi