Miks porgandid ussitavad?
Kahjur talvitub nukuna 10 cm sügavusel. Valmikud ilmuvad aga juuni algul. Nende lendlust hoogustab pilves ilm pärast kerget vihmasadu.
Kärbes muneb ühe-kahekaupa mullatükkide vahele või porgandi juurekaelale. Munemisperiood võib kesta kuni 50 päeva. Vaglad kooruvad 6–12 päevaga, seejärel tungivad porgandisse, kus toituvad 20–25 päeva ja nukkuvad mullas.
Varajase külvi korral olen saanud hakata pärast jaanipäeva suuremaid porgandeid toiduks kasutama. Kuna porgandikärbse esimese põlvkonna vaklu polnud märgata, samuti nende uuristatud porgandeid, eemaldasin katteloori juuli lõpupoole nagu tavaliselt. Sellega tegin andestamatu vea, kuna teist põlvkonda rajavad kärbsed ilmuvad juuli keskpaiku. Nende vaglad kooruvad juuli lõpul või augusti algul ja rikuvad porgandit augusti lõpuni, aga hiljem veel keldriski.
Ilm oli kuiv ja kuum. Porgandipealsed kippusid kolletuma. Seepärast kastsin peenart korduvalt ega tulnud selle pealegi, et kolletumist võisid põhjustada ka söödikud. Kastmine soodustas kahjurite arengut veel, sest kärbsed ja noored vaglad on niiskusnõudlikud.
Eelmisel sügisel kurtsid paljud, et porgandid on ussitanud. Ka nemad ei olnud esimese põlvkonna kahjustust märganud ning võtsid samuti katteloori liiga vara ära. Ussitanud porgandid on mõrud ja puised.
Katteloorist on tõesti kasu, kuid ainult siis, kui katta maa kohe pärast porgandi külvi ja hoida peenar loori all augusti lõpuni. Kusjuures kinni peab olema peetud viljavaheldusest. Kui külvata porgand kohale, kus ta ka eelmisel aastal kasvas, hoolitseme hoopis vaenlasest kärbse ideaalse paljunemise eest. Siis ei saa hädise porgandisaagi pärast süüdistada kedagi teist kui iseennast. Katteloori all on mullas talvitunud kärbsenukkudel eriti mõnus areneda ning ka uuel põlvkonnal tegutseda.
Nii et parema tulemuse saamiseks on soovitatav juba sügisel harida mulda sügavalt, et nukud satuksid sügavasse kihti, millest nad kevadel välja ei saa. Porgandimaad ei tohiks väetada värske sõnnikuga – see meelitab kärbseid ligi. Neid peletab eemale aga küüslauk porgandipeenras.
Harvendage porgandit juba esimeste pärislehtede ilmumisel, kui külv ei olnud küllaldaselt hõre. Kärbsed on ääretult peene haistmisega ning lendavad lõhna peale ka kaugemalt kohale. Ja mida edasi, seda tugevamat lõhna hakkavad porgandid levitama. On üks võimalus lõhnade segamiseks – puistake enne rohima või harvendama hakkamist peenardele peenestatud küüslauku, toomingat või muid tugevalõhnalisi taimi.
Nüüdki, kui suuremaid porgandeid söögiks üles tõmbame, tuleb tekkinud augud mullaga kõvasti kinni vajutada ja kasvama jäänud taimi mullata, et vähendada sobivaid munemiskohti. Söögiks kõlbmatuid juuspeeneid juurvilju ja murtud porgandipealseid ei tohi peenravahesse jätta, need tuleb matta vähemalt 30 cm sügavusele.
