Täisküpset arbuusi polegi nii lihtne ära tunda. Vilja küpsusele viitab esialgu see, et läikiv koor tuhmub, vili enam ei suurene ja koputlemisel kõla muutub. Tavaliselt on arbuusi alumine, valguse eest varjatud külg heledam. Kui see esialgsest kreemist või kahvaturohelisest kollaseks on muutunud, viitab seegi, et vili hakkab küpseks saama. Paraku pole ükski neist tunnustest raudkindel ja eksimine pole välistatud. Kindlam tunnus on see, et viljavarrele lähimad väänlad kuivavad, aga seda ei jõua meie kliimas ära oodata.

Üks vähestest sortidest, millel valmis vilja kahtluseta ära tunneb, on ‘Golden Midget’: tal muutuvad algselt rohelised viljad küpsemise käigus järjest kollakamaks ning täisküpsed viljad on üleni kollased.

Kollasekooreline sort ‘Podarok Solntsu’ aga on algusest peale kollane ning tema koore värvus valmimise kohta vihjeid ei anna. Kahtluse korral on targem veel nädalake oodata – ega arbuusiga peenral midagi ei juhtu, kui just öökülma ei tule.

Tegelikult valmib arbuus kuigivõrd ka järele, kuid peenras küpsedes saaks ta magusam. Üks vähestest varastest sortidest (hiliseid pole Eestis avamaal kasvatada mõtet), mille viljad üsna hästi säilivad ja on suutelised järele valmima, on ‘Blacktail Mountain’.

Üleküpsenud arbuusid muutuvad seest pudruseks, kaotavad oma maitse ning lõpuks riknevad täiesti. Seemne võtmiseks aga võikski valitud viljal lasta soojas ruumis üle küpseda (mitte just mädanemiseni) – saab täisväärtuslikuma seemne.