Milleks meile soja?
Soja on iidne kultuurtaim, mis pärineb Kirde-Hiinast Mandžuuriast. Sealt levis ta edasi Jaapanisse, Lõuna-Hiinasse, Koreasse, Indiasse ja Venemaa Kaug-Ida piirkondadesse. XVIII sajandil jõudis soja Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse.
Sojauba sisaldab:
- valku 28–45%
- taimset rasva 16–23%
- süsivesikuid 14–20%
- toorkiudu 5–9%
- mineraale 3–6%
- 18 aminohapet ja rohkesti vitamiine
Kellele on soja kasulik?
- Soja sobib eelkõige lastele, kes on allergilised loomsele piimavalgule. Kõige sagedamini avaldub allergia nahalööbena. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus. Ainult taimset valku sisaldav sojapiim ja sellest valmistatud piimatooted on neile lastele asendamatud.
- Osadel täiskasvanud inimestelgi puudub organismis piimasuhkrut lõhustav ensüüm – laktaas. Neil põhjustab laktoos seedetalituse vaevusi, nagu gaasid kõhus, kõhuvalu ja -lahtisus piima joomise järgselt. Ka neile inimestele sobib alternatiiviks sojapiim.
- Sojavalk ning fütoöstrogeenid langetavad veres kolesteroolitaset. On tõestatud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb 1%, siis südamehaiguste risk väheneb 2%. USA südameassotsiatsioon, Ameerika Ühendriikide toidu- ja ravimiamet FDA ning maailma terviseorganisatsioon WHO avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski vähendamiseks ja kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida päevas 25 g sojavalku.
- Hormonaalsüsteemi silmas pidades on sojat peetud naiste menstruaaltsükli tasakaalustajaks. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb premenstruaalse sündroomi vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju.
- Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.
- Uurimused on näidanud soja võimalikku toimet rinnavähi ärahoidmisel. Seda tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele. Sojast vähivastasema toimega on ainult küüslauk. Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba ligi
5000 aastat, esineb naistel rinnavähki harva. Taimsed fütoöstrogeenid vähendavad haigestumise ohtu ka mõne teise vähiliigi puhul, mis arenevad hormonaalsel teel. Nende hulka kuulub ka näiteks emakavähk ja eesnäärmevähk.
- Kuna sojatooted on looduslikult madala küllastatud rasvade sisaldusega, aitavad need säilitada tervislikku kaalu.
- Ka sojas sisalduvad kiudained hoolitsevad seedekulgla tervise eest ja annavad pikemaks ajaks täiskõhutunde, võimaldades kaalu langetada.
- Tänu suurele valgusisaldusele, mis samuti tekitab täiskõhutunde, leidub sojas vähe süsivesikuid, mis samuti kaalujälgimisele kasuks tuleb. Sojas leiduvate fosforiühendite tõttu puhastab see organismi mürgistest ainetest.
- Soja kaitseb luude hõrenemise eest, temas leiduvad isoflavoonid ja tsink kindlustavad kaltsiumi salvestumise luukoes. Sojas leiduvad isoflavoonid mitte ainult ei pidurda luutiheduse kadu, vaid aitavad seda ka natuke kasvatada.
- Soja tasakaalustab veresuhkru ja insuliini taset, sobides hästi diabeetiku toidulauale.
VITAMIINID SOJAS
- A ehk retinool ja karotenoidid – vajalik epiteeli ja kudede arenemisel, tagab nende kaitse ja terava nägemise, aitab vabaneda vabadest radikaalidest.
- K – vajalik vere hüübimiseks ja luukoe normaalse tiheduse tagamiseks.
- E ehk tokoferool – tähtis antioksüdant, väldib enneaegset vananemist, vajalik paljude kudede normaalseks talitluseks.
- C ehk askorbiinhape – vajalik sidekoe ja organismi kasvuks, vesikeskkonnas töötav antioksüdant.
- B1 ehk tiamiin – parandab südametegevust, stabiliseerib isu, hoiab närvid korras.
Sojas on tiamiini kaks korda rohkem kui lehmapiimas.
- B2 ehk riboflaviin on tervise säilitamisel võtmerolli omav vitamiin.
- B3 ehk niatsiin – aitab keha eri piirkondades toota suguhormoone.
- B6 ehk püridoksiin – lagundab rasva ja süsivesikuid. Teda vajavad vererakud ja maks. Sojas leidub püridoksiini neli korda rohkem kui lihatoidus.
- B9 ehk foolhape – ajutegevuseks vajalik ja punaste vereliblede teket reguleeriv vitamiin toimib eriti hästi koostöös B12-ga, samuti võimaldab ta organismis rauda õigesti ära kasutada.
- B12 ehk tsüanokobalamiin – leidub eelkõige fermenteeritud sojas ehk nattos.
MINERAALID SOJAS
Inimorganismile olulisi mineraale leidub sojaoas neli korda rohkem kui loomses lihas.
- Kaltsium – tugevdab luid. Soja aitab hoida kaltsiumi organismis kinni. 100 grammis ubadest valmistatud värskes sojapiimas on ca 220 mg kaltsiumi, kõrgem kaltsiumisisaldus on vaid maca-pulbril (kuni 330 mg).
- Magneesium – vajalik südamele ja närvisüsteemile.
- Kaalium – reguleerib happe–leelise tasakaalu ning on vajalik südamelihaste ja närvisüsteemi tööks.
- Kahevalentne raud – vajalik vereloomeelunditele (punaverelibled).
- Fosfor – hammastele, silmadele, lihastele, neerudele ja närvisüsteemile. Fosfor seob mürkaineid ja radioaktiivseid isotoope ning viib need organismist välja.
- Vask – vajalik vereloomeelunditele ja südamele.
- Mangaan – eriti vajalik peaajule ja liigestele.
- Tsink – oluline luudele ja paljude reaktsioonide toimumisele.
Allikas: Eesti Sojaliit
ARVAMUS
- Usun, et kunagi pole liiga hilja alustada soja tarbimist liha, kala, muna ja loomsete piimatoodete asendajana. Sojast saab valmistada sadu toite – piimast ja tofust alates kuni toiduõli ja lihaasendajateni välja. Taiwani budistlikud mungad valmistavad sojast igat liiki loomseid tooteid, pettes ära peenemategi gurmaanide maitsemeele.
ENN KALJO
20aastase staažiga taimetoitlane
