Millised on Eesti sordid iluaianduses


Millised on Eesti sordid iluaianduses
Foto: Astrid Lepik

Tartu Ülikooli botaanikaaia õppeklassis saab kuni 23. novembrini tutvuda näitusega „Eesti sordid iluaianduses“.

Näitus tutvustab meie riigi ilutaimede aretustöö ajalugu ja protsessi, aretajaid ning aretatud sorte (mida on kokku enam kui 1500). Aretustööga on tegeletud nii riiklikes asutustes kui ka eraaedades.

Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal. Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis alustati sordiaretusega 1947. aastal. Kuni selle ajani ei oldud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud. 20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias.

Peamised taimekultuurid, mis aretustöös kasutusel on olnud: gladiool, nelk, priimula, päevaliilia, ülane, roos, sirel, iiris, liilia, daalia, elulõng, tulp, nartsiss ja paljud teised sibullilled, kõrrelised, leht- ja okaspuud.

Eestis on loodud palju ilusaid, külma- ja haiguskindlaid sorte kuid kahjuks on väga suur osa neist aja jooksul erinevatel põhjustel hävinud. 

Kuid päris paljud sordid on jõudnud nii eesti kui ka maailma sordiregistritesse. Näiteks Eesti Põllumajandusametis on registreeritud 126 elulõnga- ja 15 roosisorti. Rahvusvahelises elulõngaregistris (The International Clematis Register and Checklist) on 154 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno.

Seotud lood:

14 Adolf Vaigla sirelisorti võib leida sirelisortide rahvusvahelisest registrist, mida peetakse Hamiltonis (Kanada) asuvas Kuninglikus Botaanikaaias. Rahvusvahelises liiliaregistris on esindatud 7 Vera Jessinovskaja liiliasorti. Edna Kõivu gladioolisort `Väike Robi` (´Edna Kõiv`, `Edna`) on kantud Põhja-Ameerika Gladioolinõukogu registrisse. Tallinna Botaanikaaias aretatud Aili Süvaleppa gladioolisort `Sinilind`on registreeritud Moskva Peabotaanikaaias. Autoritunnistuse on saanud 8 priimula- ja 3 roosisorti.

Eesti botaanikaaedade kollektsioonides saab tutvuda suure osa kohalike sortidega. TÜ botaanikaaias kasvab 296 eestis aretatud sorti, nendest suuremad on iirise (77), liilia (38), elulõnga (37), ülase (33), roosi (28), päevaliilia (23), sireli (18) ja mägisibula (9) kollektsioonid. Tallinna Botaanikaaia kogudes on 93 eesti sorti, nendest suuremad on roosi (41), ülase (18) ja liilia (10) kollektsioonid.

Dekoratiivtaimede sordilise materjali vegetatiivne paljundamine on aeganõudev töö, mille tõttu uue sordi tekkimisest kuni sordiehtsa järglaskonna saamiseni kulub aastaid. 20. sajandi lõpus aretatud sortide levitamine toimus ainult eraaednike vahendusel ja taimse materjali vahetus päästis nii mõnegi sordi hävimisest, olles oma loomult siiski juhuslik ja dokumenteerimata protsess. Näituse ülesandeks on tutvustada eesti rahva iluaianduse genofondi, mida peab kindlasti hoidma ja levitama.

Näitust „Eesti sordid iluaianduses “ saab külastada iga päev 10.00-17.00, näitus jääb avatuks 23. novembrini. Sissepääs botaanikaaia piletiga. Lisainfo: www.ut.ee/botaed

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare