Millised on kasulikud loomad, linnud ja putukad aias?

Foto: Shutterstock

Aed on mitmekesine elupaik taimedele, loomadele ja putukatele. Selles mitmekesisuses on kasulik teada, kes on aedniku sõbrad ja mida nad aia heaks teha saavad.

Kui tahta, et aed enda eest ise hoolt kannaks, on tarvis sinna koguda kasulikke abilisi, mis omakorda nõuab vajalike elamistingimuste olemasolu.

Siil

Siil on aias elutsev tuntud ja armastatud kasulik loom. Ta on putuktoiduline, taimset toitu üldjuhul ei söö. Siil toitub tigudest, vihmaussidest, lülijalgsetest ja teistest selgrootutest. Aeda saab neid hõlpsasti meelitada, jättes sinna sobilikku toitu. Kindlasti ei tohi toitmiseks kasutada piima ja leiba. Piima joomine võib põhjustada kõhulahtisust, mis halvimal juhul lõpeb siili surmaga. Siilile võib anda muna, vürtsitamata liha, juustu, koera- ja kassitoitu, sobivad nii konservid kui krõbinad. Jälgida tuleks, et janu kustutamiseks oleks olemas nõu puhta veega. Kuna siil on öise eluviisiga, vajab ta varjulist kohta, kus päeval magada. Öösel suundub ta putukate ja tigude jahile. Selleks et siil aias ka üle talve elaks, tuleb sügisel aianurka jätta lehti ja oksahunnik, mille alla ta endale taliuinakuks pesa saab ehitada. Soovi korral võib ehitada ka siilimaja.

Foto: Shutterstock

Linnud

Linnud pakuvad lisaks abikäele ka ilu silmale ja kõrvale. Levinumad putuktoidulised liigid on tihased, linavästrikud, kuldnokad, hallrästad, puukoristajad ja kärbsenäpid. Nad toituvad putukatest, tõukudest, ämblikest, tigudest, nälkjatest ja teistest selgrootutest. Linde aitab aeda meelitada sobilike pesitsuspaikade rajamine (pesakastid, puuõõnsused, hekid). Lindudel peab olema kohti, kuhu nad saavad varjuda – näiteks tihedamad põõsad ja hekid. Jälgida tuleks, et pesitsuspaikade juurde ei pääseks kiskjad. Lisaks tuleks lindudele tagada puhta joogivee olemasolu. Talvel võib Eestis talvituvatele lindudele anda ka lisatoitu.

Nahkhiir

Salajane ja müstiline nahkhiir sööb samuti putukaid. Meelistoiduks on sääsed, ööliblikad ja mardikad. Ka nahkhiired on öise eluviisiga, päeval magavad nad puuõõnes, pööningul, lindude pesakastides ja mujal varjulistes kohtades. Osa liike talvitub Eestis, jäädes taliuinakusse koobastesse ja keldritesse.

Foto: Shutterstock

Konn

Toiduahela väga oluline lüli on konn. Ta toitub kahjulikest putukatest ja on söögiks suurematele loomadele. Nende toidulaua moodustavad mardikad, sääsed, kärbsed, tirtsud ja nälkjad. Saaki püüavad nad pika kleepuva keele abil. Inimeste arusaam, et konnad söövad maasikaid, on ekslik. Taimset toitu nad ei söö. Konnad püüavad saaki enamasti öösiti, sombuste ilmadega ka päeval. Päikeselistel päevadel on nad peidus põõsaste, oksahunnikute ja kivide all, väga hea elukoht on kompostihunnik.Väga palju konnasid hukkub inimeste tähelepanematuse tõttu muruniitmisel ja autorataste all.

Putukad

Ehkki putukad on toiduks paljudele teistele, võib ka neist endist kasu olla. Üks tuntumaid aiapidaja sõpru on lepa­triinu, kes toitub täidest, lestadest, karilastest, poilaste vastsetest ja nukkunud vastsetest ning lutikate munadest. Kiilid püüavad lendavaid putukaid nagu sääsed, kärbsed ja liblikad. Putuktoidulised on nii valmikud kui vastsed. Kiilassilma vastsed toituvad lehetäidest, valmikud nektarist ja õietolmust. Kõrvahargid toituvad lestadest ja lehetäidest, kõrge arvukuse korral, kui toitu napib, söövad ka taimi. Usinad putukate hävitajad on ka ämblikud ja herilased.

Sisalik

Üks ohustatumaid putuktoidulisi aiaasukaid on sisalik. Aedades võib leiduda arusisalikke, kes toituvad mitmesugustest putukatest, tigudest ja röövikutest, nad ei ütle ära ka liblikatest ja tirtsudest. Sisalikud on kõigusoojased ja armastavad seetõttu saaki varitseda päikesepaistelistes kohtades, neid võib toidujahil leida ka heintaimedes ja puutüvedel. Talvel sisalikud aktiivselt ei tegutse, nad poevad peitu hiireurgudesse või sambla alla. Sisalikele sobilike paikade loomiseks aeda tasub päikesepaistelisse kohta asetada jämedaid puuoksi, neile meeldivad ka puuriidad ja kivihunnikud. Oluline on, et koht oleks päikese käes ja samas olemas võimalus vaenlaste eest kusagile varjuda.

Foto: Shutterstock

Mesilased ja kimalased

Mesilased ja kimalased on ühed olulisemad elanikud meie aias. Nende tegevusest sõltub taimede tolmeldamine ja seega ka saagikus. Tolmeldajate meelitamiseks tuleb aeda istutada õitsvaid taimi. Hea oleks, kui taimedega saaks kindlustatud neile toidulaud varajasest kevadest sügiseni. Lisaks tuleb jälgida, et oleks sobilikke kohti pesa loomiseks. Kimalased kasutavad ära ka karihiirte urgusid ja linnumaju. Kuna kimalased ja mesilased on aia seisukohalt väga tähtsad, ei tohiks nende tegevust segada ega pesasid hävitada.

Karihiir

Väikene, aga ablas karihiir on oluline putukate arvukuse vähendaja. Erinevalt teistest närilistest on karihiired rangelt loomtoidulised. Nende toidulaua moodustavad putukad ja teod. Kiire ainevahetuse tõttu peavad nad sööma iga paari tunni tagant. Olles ööpäev ringi toidujahil, võivad nad hävitada oma kehakaalust suurema koguse putukaid ja tigusid. Karihiired kasutavad elamiseks teiste loomade urgusid, vanu kände ja mädanenud puutüvesid. Vajadusel kaevavad nad ise varjulisse kohta uru. Talveund nad ei maga. Karihiirte suured vaenlased on tühjad pudelid, kuhu nad võivad toiduotsingutel sisse ronida ja nälga surra. Kassidele meeldib neid jahtida, kuid toiduks nad karihiiri sobilikuks ei pea.

Vihmaussid

Vihmaussid on olulised mullaviljakuse säilitajad. Nad liiguvad, neelates mullas olevaid taimejäänuseid koos mullaosakestega. Kõdunevad taimejäänused seeditakse läbi, söögiks kõlbmatu osa eristatakse. Vihmauss tirib oma käikudesse ka maapinnal olevaid rohukõrsi ja lehti. Osa neist sööb ta ära, osa jääb käikudesse. Mullas liikudes segab ta mullakihte. Vihmaussi kobestatud ja peenestatud mulda pääsevad kergemini hapnik ja vesi ning taimejuurtel on lihtsam mulda tungida. Vihmaussi väljaheide on väärtuslik huumust sisaldav looduslik väetis.

Kõigile kasulikele loomadele ja putukatele võib saatuslikuks saada mürkkemikaalide kasutamine, seega tuleks seda vältida. Kindlasti ei tohi putukatõrjet kasutada päeval, kui on tolmeldajate lendamise aeg. Igasuguste taimekaitsevahendite kasutamist tuleks pigem vältida ja kaaluda loodussõbralikke võimalusi.

Aias võiks olla mingi osa, mida ei hooldata – see tagaks kõigile eluks sobilikud tingimused.

Enne muru niitmist tuleks niidetav plats läbi kõndida, et kasulikud loomad minema peletada. Aiapidajale on see väikene lisatöö, mis võib päästa nii mõnegi elu.

Aia taimestik tuleks hoida võimalikult mitmekesine, et kõigile jätkuks toitu ja elupaiku.

Olgem looduse suhtes hoolivad ja hoolitsevad oma koduses aias ning ka väljaspool seda.

 

Konkursil "Eesti kauneim maakodu 2017" osalemiseks täida järgnevad väljad:

Kontaktid:

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare