Millised ploomisordid annavad Eestis kõige paremini saaki?

 (8)
Millised ploomisordid annavad Eestis kõige paremini saaki?
‘Edinburgh’ kardab külma talve. Foto: Heljo Jänes---

Mullu oli kehv ploomiaasta. Millised maitsvad sordid Eestis kõige kindlamalt saaki annavad?

Kauni värvi ja kujuga suured magusad ploomid on alati väga isuäratavad. Nopid puult toreda ploomi ja surud hambad mahlast pakatavasse viljalihasse. Pole ime, et ploomid on meie aiapidajaile õunte järel kõige armastatumad puuviljad.

Eestis kasvatatavate ploomisortide hulgas on nii väikse- kui suureviljalisi. Väiksemate viljadega on näiteks ‘Suhkruploom’, ‘Liivi kollane munaploom’ ja ka Valgevene päritolu alõtšasort ‘Mara’. Kuid tegelikult nad liiga väikesed ei tundugi, pigem ütleme, et “oi kui kenad ‘Liivi kollased’”.

Kaks korda rohkem, 30–45 grammi kaaluvad ‘Ave’, ‘Edinburgh’ jt.

Eesti sortidest on väga hea Julius Esloni aretatud ‘Polli munaploom’. Saaremaa sordikatsepunktis oli selle sordi ploomide keskmine mass 48 grammi – seega suurem kui ühelgi teisel katsesordil. Rõhu katseaias oli nende keskmine kaal 46 grammi. Kõige suuremad ploomid olid 60grammised. Kollakasroosa ‘Polli munaploomi’ maitset on samuti hinnatud paremaks kui teistel sortidel. Neist ploomidest saab ka väga hea kompoti. Nii suured ploomid tuleks enne purkipanekut pooleks lõigata.

Äärmiselt väärtuslik omadus on ka ‘Polli munaploomi’ hea talvekindlus, ainult üksikud sordid küünivad meil samale tasemele.

Kuid sordil on ka üks suur puudus: ‘Polli munaploomil’ pole elujõulist õietolmu, seetõttu vajab ta kõrvale head hilise õitsemisajaga tolmeldajasorti. Polli Aiandusuuringute Keskuses tehtud katsete põhjal sobivad tolmeldajasortideks ‘Märjamaa’ ja ‘Kihelkonna’. Ilma nende abita jääb saak väga väikeseks – see on 10 kg puu kohta või veelgi vähem.

Seotud lood:

Välismaa sortidest on suurte viljadega näiteks ‘Jubileum’, kuid see on hoopis talveõrnem.

Kõige suuremaid ploome annavad sordid ‘Radiolus’ ja ‘Suur Tõll’, mille aretasid Arthur ja Eevi Jaama. ‘Radioluse’ saja vilja keskmine kaal oli 1984. aastal 71 grammi, suurim ploom aga kaalus 86 grammi. ‘Suure Tõllu’ rekordviljad saadi 1973. aastal, mil 20 ploomi keskmine kaal oli 85 grammi. Teistel aastatel on ‘Suure Tõllu’ keskmine mass olnud 66 ja ‘Radiolusel’ 56 grammi. Mõlemad sordid on rohekaskollast värvi ja üsna keskmise maitsega.

‘Radioluse’ teeb eripäraseks veel see, et neid ploome ümbritseb vaokujuline soonistus: justkui olnuks kasvamisajal ümber vilja seotud nöör, mis soone kohal kasvu takistas. Niisuguste ploomide seeme on tükkideks lagunenud või on seemne asemel hoopis sültjas tomp. ‘Radiolust’ aretades kiiritati 1965. aastal ‘Liivi kollase munaploomi’ seemneid gammakiirtega, kiiritatud seemned külvati katseaeda. Sedasi saadud 12 mutantse ploomipuu hulgast valiti välja paremad.

Milline sort valida?

Eesti soovitussortimendis on praegu 18 ploomisorti. Valima peate aga ikka selle järgi, kus teie koduaed asub. Väga karmide talvedega paika ei tasugi ploomipuid istutada.

Kõige talvekindlam ja üsna saagikas, kuid keskpärase maitsega ja 20–25grammiste viljadega sort on ‘Noarootsi punane’.

Hinnata tasub ‘Liivi kollast munaploomi’, kuid talle istutage kindlasti kõrvale hiljaõitsev tolmuandja sort.

Väga viljakad hilise valmimisajaga sordid on ‘Victoria’ ja ‘Edinburgh’, kuid mõlemad võivad külmal talvel tugevasti kahjustuda.

Soodsamas kasvukohas edenevad hästi ‘Ave’, ‘Kadri’ ja ‘Renkold Haritonovoi’. ‘Ave’ lillakaspunased või pruunikaslillad ploomid kaaluvad 30–40 grammi ja valmivad augusti lõpus või septembri alguses. ‘Kadri’ on varajane tumelilla 30–40 grammi kaaluv ja maitsev ploom. Keskmise valmimisajaga ‘Renkold Haritonovoi’ kannab lillakassiniseid 30–45 grammi kaaluvaid hea hapukasmagusa maitsega ploome.

Vanad tuntud sordid ‘Emma Leppermann’ ja ‘Perdrigon’ ei ole kahjuks küllalt talvekindlad.

Eriti talveõrnad on varajased sordid ‘Julius’ (kannab lillaka tooniga pruunikaspunaseid ploome), punakaslillade viljadega ‘Liisu’ ja lillakasmustade viljadega ‘Suhkruploom’.

Viimastel aastatel populaarseks saanud suurte punaste varavalmivate ploomidega ‘Kubanskaja kometa’ on kahjuks samuti talveõrn. Rohekas- või valkjaskollane ‘Oullinsi renkold’, pruunikaslilla ‘Renkold Jenikejeva’ ja lillakaspunane ‘Jubileum’ on meil vähetuntud ja vähelevinud, kuid neilgi sortidel pole head talvekindlust.

Isuäratavate ploomide kasvatus ongi Eestis paraku riskantne ettevõtmine, eriti mandri külmemates paikades.

Täismahus saab artiklit lugeda ajakirja Maakodu jaanuarinumbrist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare