Millised põnevad taimed annavad tuntud alkohoolsetele jookidele omapära? Vaata järele!

 (3)
Millised põnevad taimed annavad tuntud alkohoolsetele jookidele omapära? Vaata järele!
Shutterstock

Isegi viinakuul ei tasu lasta end alkoholist ära petta. Seda enam, et nii mõnegi ahvatlevana tunduva joogi peamine tõmbenumber on umbrohi.

Kõige müstifitseeritum maitsestatud viin on ilmselt absint. Selle tegid kuulsaks XIX sajandi lõpu Pariisi boheemlastest kunstnikud ja nii palju kauneid nimesid kui sellele “heale lapsele”, pole vist ühelegi teisele alkohoolsele joogile pandud. Tuntuim on loomulikult Roheline Haldjas – La Fée Verte, mis tuleneb sellest, kuidas absint oma rohelist värvi muudab, kui talle jääkülma vett sisse segada.

Kurikuulsaks – absint oli paljudes riikides aastakümneid keelatud – on see jook saanud ühe oma olulisema koostisosa, Eestiski looduslikult kasvava koirohu (Artemisia absinthimum) tõttu. Nimelt sisaldab see taim tujooni, mis suuremate koguste korral põhjustab lihaste spasme, krampe, ängistustunnet ja unetust. Ülisuurtest tujoonikogustest (mida tavatarbimisel on praktiliselt võimatu saavutada) võib isegi surra. Seetõttu arvati, et ka absindijoove ja absindist ajendatud alkoholism on midagi erakordset ja eriti hukutavat. Hilisemad uuringud on üsna veenvalt tõendanud, et absindi tujoonisisaldus on küllaltki marginaalne ega saa kindlasti olla süüdi arulagedate purjutajate õnnetus saatuses.

Pigem oli absindi hukutava mõju põhjus see, et koirohu ja teiste joogis olevate ürtide teravus varjas edukalt odava ja väga viletsa kvaliteediga viina lõhna ja maitset. Peamised vaevused tulenesid hoopis algses alkohoolses joogis olnud puskariõlidest.

Seotud lood:

Ilmselt mängis oma osa ka tõsiasi, et kui oled harjunud suurest klaasist veini jooma, on üsna keeruline väikesele viinapitsile ümber orienteeruda ning kanget alkoholi kipub kuluma rohkem, kui mõistlik oleks. Nimelt vaevles absindi hiilgeajal kogu Euroopa veinitööstus ajaloo sügavaimas kriisis. Ameerikast oli Vanasse Maailma jõudnud üliohtlik viinapuude lehetäi Phylloxera, mis hävitas vähemalt kolmveerandi Euroopa viinamarjaistandusi. Seetõttu oli veinide hind kõvasti tõusnud ja odavam oli juua viletsa kvaliteediga viinast segatud absinti. Sageli joodi seda veiniga samades kogustes ja samal moel.

Sedamööda kuidas viinamarjakasvatus kosus, tugevnes ka veinivalmistajate absindivastane lobi. Selleks et konkurenti kõrvale tõrjuda, tehti käepäraseks patuoinaks koirohi ja kunagi nii populaarne absint oli suuremas osas Euroopas 1980. aastateni keelatud. Ameerika Ühendriikides legaliseeriti absint alles 2007. aastal.

Loomulikult ei tähenda see, et tuleks hakata kodus kiiresti koirohunapse segama. Tujoon on koirohus siiski olemas. Tänapäeval kasutatakse koirohtu kodus pigem ilutaime või putukapeletajana. Tema iseloomulik lõhn on eriti ebameeldiv liblikalistele ja isegi kapis. Siit ka nimi – koirohi.

Sellest, milliseid taimi viina tempimisel veel kasutatakse ja kuidas need jooki mõjutavad loe värskest Maakodust või DIGIAJAKIRJAST.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare