Herneste, salatite ja tilli puhul on hea teha peenrad korduskülvidega. Tavaliselt jagub neljaliikmelise pere koheseks tarbimiseks paarimeetrisest külvist sordi kohta. Kuna kõnealused kultuurid kipuvad peenras kiiresti vananema, on korduskülv suurepärane võimalus kvaliteetse saagi tarbimisaja pikendamiseks. Korduskülve tehakse paarinädalase intervalliga 3-4 korda. Nii on võimalik kindlustada õiges kasvujärgus värske salat ja maitseroheline oma pere toidulaual läbi suve.

Mai teises pooles külvatakse punapeeti ja mustrõigast - need kultuurid vajavad edukaks arenguks juba pisut soojemat mulda. Et hiljem oleks mugavam, võiks seemned külvata juba alguses piisavate vahedega ja kas ükshaaval või näiteks paarikauapa. Siis on oluliselt vähem vaeva noorte taimede harvendamisega.

Mai lõpus külvatakse kasvukohale ka aeduba. Kes peab tugede paigaldamist väga tülikaks ettevõtmiseks, (mõned lattoad tõepoolest kasvavad mitmeid meetreid kõrgeks) võiks valida põõsasoa. Ka põõsasubade sordivalik on väga suur ja saagikandvus teeb vahel ka ronivatele lattubadele silmad ette. Kindlasti võiks seemnepakki valides jälgida, et lisainfoks oleks kirjas: kiududeta - selliseid ube on mugavam toiduks valmistada ja süüa.

Praegu on õige aeg ettekasvatuseks mulda pista kõrvitsaseemned, suvikõrvitsaid, arbuuse, meloneid, kurke, mis külvatakse ühekaupa pottidesse. Kindluse mõttes võib alati külvata ka kahekaupa, kuid siis tuleb tõusmetest lõpuks tugevam valida ja teine veel idulehefaasis ära näpistada. Kõik kõrvitsalised vajavad ettekasvatusaega kuni 4 nädalat, seega juuni esimeses pooles tuleks nad ka juba kasvukohale istutada.

Jaga
Kommentaarid