Milliseid metsamarju praegu korjata
Lillakas
Marjaaeg on juulis ja augustis ning kasvab taim laanes, salu- ja soostunud metsades, puisniitudel.
Lillakat tuntakse sageli, eriti Põhja-Eestis, linnumarjade nime all. Viljad on söödavad, kuid suurte luuseemnete tõttu mitte eriti armastatud. Nutikad perenaised kasutavad lillakaid kompotisegudes - hoidis saab ilusa punase värvuse. Lillakaist on valmistatud ka veini.
Marjaaeg on augustis, septembris ning taim kasvab teede ääres, kiviaedadel ja põllupeenardel. Lääne-Eestis, lubjarikastel aladel tavaline, mujal paiguti.
Neist valmistatakse keedist ning on kääritatud ka veini. Marjad muutuvad pärast kerget külmanäpistust magusamaks.
Marjaaeg augustis ja septembris ning kasvab metsa-, tee- ja põlluservadel, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis.
Aedades kasvab hübriidne pampel.
Marjaaeg on juulis-augustis ning kasvab nõmmemetsades, nõmmedel, kinnikasvavatel liivikutel hajusalt kogu Eestis.
Leesikas on tunnustatud ravimtaim: tema lehtedest tee on tõhus ravim põiehädade korral (desinfitseeriv ja uriinieritust soodustav toime).
Marjaaeg on juulis-augustis ning kasvab raba-, rabastuvates ja siirdesoometsades.
Sinikas on väga hea ning vitamiini- ja mineraalaineterikas mari, kuid teenimatult põlu all, sest teda peetakse mürgiseks. Tegelikult pole sinikatest leitud mingisuguseid kahjulikke aineid.
Marjaaeg on juuli lõpus, augustis ning kasvab nõmmedel ja rabades kogu Eestis.
Maitselt on lääge, sest hapet on vähe. Meil ei ole eriti hinnatud, kui põhjalas teda korjatakse ja hoidistatakse kui vitamiinirikast toidulisa. Marjades sisalduv bensoehape tagab hea säilivuse.
Marjaaeg on septembris, oktoobris ja novembris. Looduslikult kasvavad viirpuud meil metsaservades ja -lagendikel, põllupeenardel, kiviaedade ääres Lääne- ja Loode-Eestis, eriti saartel.
Tunnustatud ravimtaim, kelle lehtedest, õitest ja viljades valmistatakse ravimeid südameveresoonkonna haiguste puhul: laiendab südameveresooni, korrastab südametegevust, langetab vererõhku. Küpsed viljad on suurtest luuseemnetest hoolimata mõnusad ka niisama süüa.
Marjaaeg on septembris, oktoobris ja novembris. Kasvab taim kuivadel niitudel ja hõredates metsades.
Hapukad marjad püsivad põõsastel lumeni ning muutuvad eriti maitsvaks pärast külmanäpistust. Suur vitamiiniallikas. Rahvameditsiinis on neid tarvitatud nii sapivoolu suurendajana kui ka südame tugevdajana ja vererõhu alandajana.
Milliseid huvitavaid metsamarju meil leidub ning millised on ohtlikud, leiate raamatust "Väike metsamarjaraamat". Raamatuga tutvuge siin.
