Milliseid seemneid kasutada idandamiseks?

Talvekuudel räägitakse palju idandite kasulikkusest ja nende kodus kasvatamisest. Olen poes müügil näinud laias valikus idandamiseks mõeldud seemneid, kuid kas ma võiksin idandada ka tavalisi seemneid, mis on eelmise aasta külvist üle jäänud? Millised taimeliigid on idandamiseks parimad?

Vastab Marju Vitkar:

Vitamiinide sisalduselt võib idandeid võrrelda paljude köögiviljade ja puuviljadega. Näiteks C-vitamiini on nisuidudes sama rohkelt kui apelsinimahlas, ka palju A-vitamiini, ning karotiini enam kui teistes rohelistes köögiviljades. Peale selle on noored kasvud rikkad B-rühma ja E-vitamiinide poolest, samuti sisaldavad nad optimaalses vahekorras kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja kaaliumi.

On tõestatud, et noortes idandites olevaid vitamiine ja mineraalaineid omastab inimorganism paremini kui näiteks purgivitamiine. Idandites on ka palju kiudaineid, mis aitavad organismi jääkainetest puhastada. Seetõttu soovitatakse idandeid mõõdukalt tarvitada kogu talvise aja, kui värskeid köögivilju pole väga laias valikus saada.

Idandeid võib valmistada toiduks sobivatest mis tahes seemnetest: teraviljadest (nisu, oder, kaer, sorgo), liblikõielistest (uba, soja, hernes, lutsern, ristik), ristõielistest (raps, redis, rõigas, kapsas), korvõielistest (päevalill), kuid katsetada võib ka muude meelepäraste seemnetega. Seemneid valides tasub teada, et tomati idud on mürgised ja need toiduks ei sobi. Mõningad taimed aga idanevad nii kaua, et nende idude ootamine on äärmiselt tüütu. Lisaks on raske väga aeglaselt idanevaid seemneid roiskumast hoida. Sellised seemned on näiteks tillil, petersellil ja isegi basiilikul.

Idandamiseks tuleks alati kasutada kas enda aiast kogutud, puhtalt kasvatatud seemneid või osta poest just selleks otstarbeks mõeldud seemned. Teadke, et tavapärased taimede kasvatamiseks mõeldud seemned idanditeks ei sobi – need on enamasti töödeldud kemikaalidega, mida me toiduks tarvitada ei soovi.

Kui teil pole idandamisega varem kokkupuuteid olnud, võiks alustada mahedama maitsega ning kiiremini idanevatest kultuuridest, näiteks munguba ja lutsern. Parim idandamistemperatuur on umbes 22°. Liiga soojas ei pruugigi seemned idaneda ja hoopis roiskuvad. Liiga jaheda temperatuuri puhul võib idude tekkimist ootama jäädagi.

Idanemise aeg sõltub temperatuurist, niiskusest ja taimeliigist, kuid keskmiselt saavad idandid valmis 3–5 ööpäevaga. Kauem läheb brokolil, salatkressil ja linal (vastavalt 5–6 ja 6–8 päeva). Spetsiaalsetel idandamiseks mõeldud seemnete pakkidel on alati ka kirjas, kui kaua need seemned tarbimiskõlblikeks idanditeks valmivad. Olenevalt kasvutingimustest võib see aeg alati päeva võrra varieeruda.

Kuigi spetsiaalsete idandamisnõudega on kasvatamine lihtsam, saab hakkama ka ilma nendeta. Selleks pange läbipestud seemned purki ja kinnitage purgi suule kummiga marli, et seemneid saaks idanemise ajal loputada. Loputada tuleks neid toasooja veega vähemalt kaks korda päevas – see hoiab ära hallituse ja roiskumise tekke. Seemnepurki hoidke soojas ja kindlasti pimedas kohas, alaspidi suuga ja veidi viltu, et liigne vesi saaks välja nõrguda ning õhk pääseks kasvavate seemneteni.

Idandeid võib toiduks tarvitada kohe, kui nad on paari millimeetri pikkused. Parimaks loetakse suurust, mis jääb ühe ja kolme sentimeetri vahele. Ülekasvanud idandid kaotavad kiiresti suure osa oma väärtusest.

Valminud idandeid võib säilitada paar päeva külmkapis plastkarbis.