Milliseid toataimi väetada ka talvel

Alpikann. Foto: Rene Suurkaev

On üldlevinud arvamus, et talvel toataimed puhkavad ega vaja sellist valgust, temperatuuri ja väetamist nagu kevadsuvisel perioodil. Tegelikult sõltub taime puhkeaeg taime liigist.

Paljude toalillede puhul see tõepoolest kehtib, et talv on puhkeaeg. Küll aga on erandeid, misjuhul tuleks ka talvel väetada ja rohkelt kasta.

1. Troopilistelt aladelt pärit taimed, mille kasv on kiire, sageli aastaringne. Näiteks ebakrooton, tõlvpuud, kalatea, draakonipuud.

2. Talvisel ajal õitsevad taimed nagu alpikann, kalla, jõulutäht, magnoolia, jõulukaktus. Need taimed vajavad talvel ka rohkem kastmist.

3. Turbamullas kasvavad toalilled. Lillepoodides müügil olevad taimed on sageli istutatud turbamulda, mis ei sisalda piisavalt toitaineid, ning jätkuvalt väetatud. Seda tuleks jätkata ka kodus taime eest hoolitsedes.

Seda kõike arvesse võttes on paljudel väetisetootjatel olemas aastaringseks väetamiseks sobivad väetised. Väetislahuse võiks teha poole lahjema kui kevadel. Enne väetamist tuleb kasta mulda puhta leige veega, et väetislahus ei põletaks juuri.

Sügisel sobivad hästi looduslikud taimeväetised. Lämmastikurikas kasvu soodustav väetis muudab taimed kevadeks nõrgaks, heledaks ja väljaveninuks. Humifitseeritud taimejääkidest valmistatud toitelahusega on väga hea sügistalvel väetada, sest sellega ei saa üleannustada.

Kui tihti kasta toataimi? 15. detsember 2015

Teine asi, mida talvisel perioodil jälgida, on kastmine. Mõistlik on kasta toataimi kord nädalas, et muld saaks läbimärjaks. Reeglina on aga nii, et pigem võib taim olla pisut kuivem kui liiga märg.

Kolmandaks teguriks, mis toataimede kasvuvõimet muudab, on valgus. Enamus taimi tahab ka talvisel ajal maksimaaset valgust, seepärast on taimedele hea koht aknalaud. Eranditena tuleb siin mainida taimi, mis ei talu asukoha muutmist (näiteks jõulukaktus). Kui sellistel taimedel ka külg valguse poole keerata, võib tagajärjeks olla närbumine. Samuti on olemas taimi, mis tahavad puhkeperioodil hämarust. Selliseks taimeks on näiteks harilik mirt.

Reeglina ei maksa taimi ka talvisel ajal ümber istutada, isegi siis, kui nad väga kidurad ja haiged on. Valguse puudumine peale ümberistutamist võib taime jaoks nii traumeeriv olla, et taim muutub nõrgaks või närbub.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare