Ministeerium hoiatab: kibe kurk ja kõrvits võivad põhjustada toidumürgistuse

 (30)
Hapukurgid
Värsked hapukurgid on juba turul müügil. Foto: Anni Õnneleid

Kibeda maitse annavad kurgi, kõrvitsa ja suvikõrvitsa viljadele ühendid nimega kukurbitatsiinid, mis võivad põhjustada seedehäireid, raskemal juhul lausa toidumürgistust.

Kõrvitsaliste sugukonda kuuluvad näiteks kurk, kabatšokk, kõrvits, pudelkõrvits, suvikõrvits, melon ja arbuus. Selle sugukonna toiduks kasutatavate taimede viljad ning õied võivad vahel olla mõrud.

Kibedat maitset andvad ühendid kukurbitatsiinid on aga mürgised, seetõttu võib mõru vilja söömine põhjustada olenevalt kogusest kõhukrampe, limaskesta tursumist ja kõige halvemal juhul isegi surma.

Samas pole pidev toidukaudne kokkupuude kukurbitatsiinidega eriti tõenäoline, kuna ainet esineb toidutaimes väga juhuslikult. Kui viljas esineb kukurbitatsiini, on selle maitse ka kibe ja ebameeldiv, mistõttu ei söö enamasti keegi sellist vilja nii palju, et midagi halba võiks juhtuda.

Kukurbitatsiinide sisaldus väheneb vilja küpsemisel

Kukurbitatsiinid on nn stressiained, mille abil taim kaitseb end putukate, taimetoiduliste loomade ja seenhaiguste eest. Tänapäeval on aretatud sorte, mille viljad on kukurbitatsiinivabad, kuid nendeski võivad aeg-ajalt toimuvad tagasimutatsioonid tekitada üksikuid kibedate viljadega taimi.

Viimase aja uuringud on näidanud, et näiteks kurgis võivad ka kasvatuse ja saagikoristuse meetodid kukurbitatsiinisisaldust mõjutada. Noored, intensiivselt kasvavad taimed annavad esimesel külgkasvul suurema kibedusega vilju kui vanemad taimed. Kukurbitatsiinisisaldus väheneb vilja küpsemisel. Lisaks soodustab kukurbitatsiinide sünteesi viljas mulla suur lämmastikusisaldus, madal kasvutemperatuur ja vee vähene kättesaadavus.

Dekoratiivkõrvitsad ei kõlba süüa

Seotud lood:

Dekoratiivkõrvitsate sordiaretusel pole parimate sortide valikul aluseks olnud vähene kukurbitatsiinisisaldus, vaid dekoratiivne välimus. Seetõttu sisaldavad sellised viljad ka suurema tõenäosusega kukurbitatsiine, mistõttu tuleks vältida dekoratiivsetel eesmärkidel aretatud viljade söömist.

Vilja kukurbitatsiinisisalduse vähendamiseks saab vähe ära teha, kui ühendid on seal juba tekkinud. Mõnevõrra võib aidata vilja õielähedase otsa eemaldamine ja vilja koorimine. Kukurbitatsiinid viljade kuumutamisel ei lagune ega eemaldu vees, kuna need on termiliselt stabiilsed ja lahustuvad vähe.

Kukurbitatsiinid põhjustavad seedehäireid

Eesti ja ka Põhjamaade mürgistusteabekeskuse infoliinidele helistatakse aeg-ajalt nõu saamiseks 15‒30 minutit pärast kibeda kurgi või muu kõrvitsalise söömist ning kurdetakse äärmiselt halba enesetunnet, iiveldust ja oksendamist. Tegu on nn mürgise kabatšoki sündroomiga, kus kukurbitatsiinid põhjustavad vilja söömisel inimesele seedehäireid. Ehkki surmajuhtumid on üliharuldased, võib südame- ja neerupuudulikkusega vanurile ka tugev seedehäire saada saatuslikuks.

Kergete mürgistusnähtude korral on raviks puhkus ja vedelikutasakaalu jälgimine (tuleb juua piisavalt vett), mille järel mürgistusnähud mööduvad umbes ööpäeva jooksul. Raskema mürgistuse korral aitab aktiivsüsi, mille koguse kohta annab täpse ravisoovituse mürgistusinfoliinil 16662 nõustav erakorralise meditsiini õde. Infoliin töötab ööpäev läbi ning on eritasuta.

Inimesed on aina enam avatud uutele maitsetele ning tervist toetavate valikute nimel ollakse nõus eksperimenteerima ja mööda vaatama ka näiteks toidu kibedast maitsest. Seetõttu tuleks olla ettevaatlik, et tervisele kasu asemel kahju ei tekitataks. Meeles tuleks pidada, et söömisel tuntav kibe, mõru maitse on esimene ohumärk, mispeale vilja söömine tasub lõpetada.

Allikas: Maablogi

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare