Mis muudab rododendronite lehed kollaseks?

Rododendronid kasvasid ja õitsesid aastaid kenasti. Nüüd näevad nad kuidagi õnnetud välja. Nende lehed on kahvaturohelised. Okste tipmised lehed on kohati lausa marmorkollased. Õitsemine on muutunud väga tagasihoidlikuks. Põõsaste väetamine ei ole nende seisundit kahjuks parandanud. Mis mu rododendronitel viga on ja kuidas sellest probleemist jagu saada?

Vastab: Väino Pallum

Tõenäoliselt kannatavad selliste haigustunnustega rododendronid rauapuuduse all. Selle mikrotoitaine vaegusel pidurdub lehtedes klorofülli moodustumine.

Niisugustel taimedel muutuvad nooremad ehk võrsete tipmised lehed kollaselaiguliseks, leherood jäävad aga tumeroheliseks. Kestva rauavaeguse korral võivad need lehed ka kuivada, kuid üldiselt ei hävi.

Enamasti ei põhjusta rododendronitel kloroosi mitte raua nappus kasvupinnases, vaid selle mittekättesaadavus. Taimed ei suuda rauda piisavalt omastada leeliselise reaktsiooniga pinnasest, mille pH on tõusnud üle 5,0. Selline muld on nendele taimedele liiga lubja- ehk kaltsiumirikas. Seetõttu on rauaühendid muutunud lahustumatuks ja taimed ei saa neid pinnasest kätte.

Harvem on raua omastamise häirete põhjuseks pinnase fosfori liig, erandjuhtudel ka huumuse, mangaani ja vase liig või toitesoolade üldine kõrge kontsentratsioon. Vahel võib põhjuseks olla ka pinnase liigne tihenemine.

Rauapuudus võib rododel tekkida ka siis, kui nende juured aastate möödudes ning taimede kasvades tungivad istutusaugu happelisest pinnasest kaugemale ja juba leeliselisse mulda. Rododendronitel on küll suhteliselt pinnapealne juurestik, kuid väiksema istutusaugu puhul ja vooderduskangast mitte kasutades võib seda lihtsasti juhtuda. Samuti ei tohiks taimi pidevalt kasta liiga lubjase veega ega kasutada tavapäraseid väetisi.

Rododendroneid kasutatakse tihti ka nõlvade haljastamiseks, kuna nende kaunid õied on siis paremini eksponeeritavad ning annavad külluslikuma efekti. Kuid kallakulistel kasvukohtadel võib kasvuaugu mulla aluseliseks muutumise põhjuseks olla sinna valgunud lubjane pinnavesi.

Omastamishäirest tingitud rauapuuduse kõrvaldab kõige kiiremini taimede pritsimine veeslahustuvate orgaaniliste rauaühendite raudkelaadi (4 g/10 l vee kohta) või raudtsitraadi (15 g/10 l vee kohta) lahusega.

Tehke seda kasvuperioodi alguses kevadel ja kõrgsurvepritsi kasutades. Sama preparaadiga tuleks pritsimist korrata ka vahetult pärast õitsemist.

Ette tuleb ka otsest rauapuudust, mille korral ongi pinnases liiga vähe rauda. Sellele saab abi, kui rododendroneid kasta pisut kangema raudkelaadi lahusega. Lahuse valmistamiseks tuleks võtta 20–30 g raudkelaati ja lisada see kümnele liitrile veele. Saadud lahusest peaks piisama ühe ruutmeetri kastmiseks.

Hea on teada, et preparaadist Ultraferro omastavad hapulembesed taimed rauda ka mulla leeliselise reaktsiooni korral, mis tavapäraselt ei toimu. Kusjuures selliste taimede kastmiseks tuleks tavalise kaevuvee asemel kasutada happelist vett, mida saab ühe lihtsa nipiga. Nimelt tuleks kastmisvees leotada happelist turvast.

Juurte väljakasvamist rododele soodsast alast saab lihtsasti vältida, kui juured labidasügavuselt järjekindlalt läbi lõigata. Seda toimingut tuleks korrata mitmel korral kasvuhooaja jooksul. Pole vaja karta, et taimedele liiga teete – see ärgitab neid hoopiski moodustama tihedamat juurestikku happeliseks loodud pinnases. Kokkuvõtlikult on sellised taimed tervemad ja tugevamad.