Esmakursuslasi saatsid oma hea sõnaga kooliteele ka viimase kursuse üliõpilased, kes kinkisid rebastele plaaditäie konspekte ning paari sooja pesu, mida läheb vaja välipraktikal. Iseasi, kuidas terve kursus seda ühte pesu jagama hakkab...kokku on esmakursuslasi 94, kellest põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist asus õppima 64 ja aianduse eriala 30 tudengit.

Seejärel läks lahti tutvustav ringkäik aias. Aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp viib noored aednikud kõigepealt astelpaju katse juurde, kirjeldades selle politiseeritud kultuuri ilu ja võlu. Kui professor küsib, mida ühist on meditsiinil ja aiandusel, jäävad tudengid mõttesse. „Kõigil on nende kahe teema kohta midagi öelda,“ vastab õppejõud ise. Lisaks mainib ta, et astelpaju kasvatamisega tegelevad inimesed mitmesugustelt elualadelt. See aga tähendab, et astelpaju tundvaid spetsialiste ja nõuandjaid on kindlasti vaja.

Järgmisena tutvustab Kadri Karp maasikat kiites selle kultuuri perspektiivikust – maasikasoolikas olla kõigil eestlastel hästi arenenud. Seega läheb ka tulevikus maasikakasvatajatel hästi.

Kohe maasika kõrval sai komplimente meil veel lapsekingades käiv ja problemaatiline kultuur
viinamari. „Miks põhjamaades ja miks meil?“ küsib professor ja annab kohe ka selge vastuse – siin pole viinamarjadel selliseid haiguseid ja kahjustajaid nagu Lõuna-Euroopas. „Seega pole vaja pritsida ja on võimalik kasvatada ökoloogiliselt puhtaid marju. Poes müüdavaid viinamarju on pritsitud vähemalt viie mürkainega ja mõju tervisele võib ilmenda alles 30 aasta pärast,“ hoiatab professor. Samas lisab ta, et kodumaine viinamari oli, on ja jääb nišitooteks. Lähemalt tutvustab Kadri Karp sorti Rondo, mida hindavad ka sommeljeed kui veiniviinamarja.

Seejärel viib jalutuskäik läbi veel poolelioleva iluaia otse mustikate juurde. Tudengid saavad marju maitsta ja veenduda, et ameerika kännasmustikas on hea ja suud ära ei määrigi. Ameerika mustikas on perspektiivne värske marja kultuur. Veel saavad tulevased aiandusspetsialistid teada, kuidas vahet teha Poolas ja Eestis toodetud marjal - Poola mari on seest rohekam ja hapukam kui kohalik mari.

Ja siis veel üks kultuur – õunad ja õunapoliitika. Kadri Karp selgitab, et igas riigis tahavad inimesed süüa oma õunu ja sorte. „Seega tuleks kodumaiseid maitsvaid õunu ja sorte hoida täpselt samamoodi kui meie kauneid rahvariideid.“

Ringkäik lõppes kehakinnitusega värskes õhus. Maitsta sai Rõhu aias kasvatatud puuvilju ja marju – õunu, ploome, pirne, vaarikaid ja mustikaid. Jääb üle loota, et neistki noortest tudengitest sirgub kohaliku põllumajanduse hoidjaid ja edasiviijaid.