Vastab Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur Pille Sooväli:

Sellel aastal on tõesti kartulikasvatajate üheks mureks deformeerunud kasvulõhedega mugulad, mida peamiselt soodustas märg muld ja pidevad vihmad. On teada, et kartuli normaalset kasvu takistavad ühtmoodi nii pikad kuivaperioodid kui kestvad sajuilmad. Liigse pinnavee tõttu mullad tihenevad, üleliia hargnenud stoolonitest kasvavad ebakorrapärase kujuga mugulad. Kartul on liigvee suhtes väga tundlik kultuur. 

Kasvulõhesid võis põhjustada mugula normaalse arengu häirimine, näiteks kuivaperioodile järgnenud vihmaperiood, mis pani mugulad uuesti kasvama. Sel aastal andis esmalt kuivus ja jahedus signaali kasvu lõpetamiseks, mugula koor hakkas osaliselt tihenema, järgnenud suur niiskus võimaldas toitainete suuremat omastamist ja tekitas ebamäärase kujuga mugulad. Mullaniiskuse ebaühtlane jaotumine avaldus mugulatel kasvulõhede moodustumisena. Tühimikke mugulatel põhjustas toitainete ebaühtlane omastamine ja jaotumine. Mugula välist kvaliteeti mõjutavadki kõige rohkem kasvuperioodi tingimused. 

Deformeerunud mugulaid aitab vältida nii sordi kui põllu valik. Kartulisordid on erineva põuakindlusega, seetõttu väga tundlikud ebaühtlasest mullaniiskusest tingitud kasvulõhede moodustumisele. Kuigi kasvuperioodi ilmastikku ette ei tea, aitab näiteks liigvee mõju vähendada kallakuga või ühtlaselt tasane, lohkudeta põld. Kartul omastab suurema osa vajalikest toitainetest kasvuperioodi esimesel poolel, seega on oluline piisava toitaine koguse kättesaadavus juba kasvu algul. Kui ilmastik seda ei soosi võime sügisel koristada ebakorrapärase kujuga mugulaid.