Moon: saiavürts ja ajumürk
Dekoratiivtaimena kasvatatakse Eestis üheaastaseid unimagunat (Papaver somniferum) ja kukemagunat (P. rhoeas). Väga harva võib näha ka tulpmagunat (P. glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid.
Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike.
Eestis kasvab põllu-umbrohuna liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium). Aedades, parkides ning prahipaikadel võib leida metsistunud kuke- ja unimagunaid.
Majanduslikku tähtsust omavad magunatest vaid kaks liiki: unimagun ja kattelehine magun.
Magunatele on iseloomulikud longus õiepungad ja varakult langevad tupplehed. Suured korrapärase kujuga mõlemasugulised õied paiknevad varrel üksikult või moodustavad õisiku. Kaunid paljutolmukalised õied kahjuks ei lõhna. Taim sisaldab värvitut või värvilist piimmahla.
Magunaliste vili on kupar, mis sõltuvalt perekonnast või liigist sisaldab vaid ühe või palju õlirikkaid seemneid. Valminud seemned vabanevad kuprast pikipragude või avade kaudu. Magunad sisaldavad rohkelt alkaloide.
Mitmekülgne unimagun
Unimaguna suuri erksavärvilisi õisi saab imetleda juunist augustini. Sõltuvalt sordist kasvab ta 30–150 cm kõrguseks.
Eristatakse kahte alamliiki. Ainult kultuurtaimena on tuntud P. somniferum ssp. somniferum. Tema ülemised varrelehed on hõlmised, tupplehed paljad, helevioletsed tolmukaniidid on ülaosas laienenud. Kupar sageli ei avane. See alamliik on väga varieeruv kroonlehtede kuju ja värvitooni, kuparde suuruse ja kuju ning seemnete värvi poolest.
Teisel alamliigil ssp. setigerum on ülemised varrelehed tavaliselt sulglõhised, tupplehed vähemalt mõne harjaskarvaga, tumevioletsed tolmukaniidid niitjad või ülaosas laienenud. Kuprad on alati avanevad.
Unimagunast on aretatud palju sorte, mis kasutusotstarbe järgi jaotatakse dekoratiiv-, õli- ja oopiumisortideks.
Õlisordid on näiteks ‘Rekord’, ‘Jõgeva hall’, ‘NovinkaK-198’, ‘Tatarstan’; oopiumisordid ‘Tjan-Šan 27’, ‘Tarbagatai-20’ jt. Oopiumi- ja õlisorte üksnes väliste tunnuste alusel üksteisest eristada pole võimalik.
Sõltumata kasutusotstarbest, sisaldavad kõik unimaguna sordid suuremal või vähemal hulgal alkaloide. Seega on kõik taimeorganid mürgised, välja arvatud küpsed seemned.
Ravim ja meelemürk
Algselt oli inimese eellane taimetoiduline. Ürgühiskonnas õpiti esmalt tundma tugeva toimega okseleajavaid, joovastavaid ja valuvaigistavaid taimi, sest nende raviefekt avaldus kiiresti. Sellised taimed olid näiteks luuderohi, koera-pöörirohi, verev sõrmkübar, kokapõõsas, ja ka unimagun.
Unimaguna alkaloide, millel põhineb taime tuntus valu- ja köhavaigistava vahendina, nimetatakse opiaatideks. Neist osa kuulub narkootiliste ainete hulka. Levinumad looduslikud narkootilised opiaadid on oopium, morfiin, kodeiin jne.
Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud (kuivanud) piimjat mahla, mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest.
Homerose aegadel oli Kreekas oopium kõhukinnisti ja uimastusvahend. Indias on oopiumi mainitud 13., Hiinas 17. sajandil, mil seda kasutati ka düsenteeria raviks või süstiti mõnuainena. Euroopa meditsiinis hakkas oopiumi kasutama Paracelsus 16. sajandil.
Mooniseemned on väärtuslik toiduaine
Küpsed unimaguna seemned oopiumi ei sisalda. Neis on rohkelt õli jm väärtuslikke toitaineid. Seemneid võib lisada taignate koostisesse. Valage näiteks seemned lauale ja rullige nende peal lahti harilik pärmitaigen, millest seejärel küpsetage väikseid moonirulle. Neile võib peale valada veel kakaoglasuuri.
Mooniseemneid võib segada kohupiima ja kodujuustu hulka, lisada kohupiimakoogile ja saiavormile.
Moonimutt
1,25 klaasi piima, 400 g jahu, 100 g võid või margariini, 2 munakollast, ½ klaasi suhkrut, ½ klaasi mooniseemneid, 100 g jämedalt purustatud kooritud mandleid või pähkleid, ½ sidruni väline õhukeselt riivitud koor, 25 g pärmi ja 1 tl soola.
Soojendatud piimale lisage jahu, mõne tl suhkruga läbi hõõrutud pärm ja sool ning pange kerkima. Toasoe või mikserdage vahule, lisage munakollased ja ülejäänud suhkur, mooniseemned, purustatud mandlid ning sidrunikoor. Segu kloppige kerkiva taigna hulka. Taigen tõstke õliga määritud laiemasse vormi, laske kerkida ja küpsetage 220° ahjus valmis (pool tundi).
Moonipätsikesed ehk moonibesee
300 g mooniseemneid, 300 g suhkrut ja 3 munavalget.
Asetage mooniseemned pannile, valage neile veidi vett ja pidevalt segades röstige kuivaks. Kupatatud röstitud mooniseemnetele segage juurde suhkur ja 3 suhkruga vahustatud munavalget. Veeretage märgade kätega väikesed frikadellisuurused pätsikesed, laduge need vahapaberiga kaetud küpsetusplaadile ja küpsetage eelkuumutatud ahjus 100-110° juures, nii et munamass muutuks helekollaseks.
Saiavorm mooniseemnete ja puuviljaga
1200 g saiakuivikuid, 1,25 klaasi suhkrut, 100-150 g mooniseemneid, 250-300 g puuvilja (õuna, kollast ploomi, pirni, banaani, värskeid heledaid viinamarju või aprikoose), 5 klaasi piima ja vee segu, 5 muna, 2 sl võid ja noaotsaga vanilli.
Viilutatud röstitud sai leotage piima ja vee seguga läbi. Laotage võiga määritud vormi, iga kihi vahele asetage hakitud puuvilju ning puistake mooniseemneid. Munad lööge suhkruga vahtu ja valage eelnevale peale. Vorm tõstke eelkuumutatud 180° ahju ja küpsetage valmis (kolmveerand tundi).
Moonivaht (üks portsjon)
2-3 kuhjaga sl mooniseemneid, 2 sl tuhksuhkrut, 1 kuhjaga sl hakitud seemneteta rosinaid, 1 tl želatiini, ½ väiksema apelsini või mandariini õhukeselt riivitud väline koor, 100 g 35%-list rõõska koort.
Uhmerdage mooniseemned puruks ja segage juurde veidi keeva vett, nii et saaks püdel mass. Vahustage koor, vahustamise lõpus lisage tuhksuhkur, peenestatud rosinad, moonimass, riivitud apelsinikoor ja peene joana väheses keevas vees lahustatud želatiin. Valage valmis kreem magustoidupokaali ja tõstke tunniks külmikusse. Serveerimisel kaunistage mõne magusa mureda küpsisega.
