Osaliselt viitavad kirjeldatud nähud küll ohtlikule haigusele – mustasõstra reversioonile ehk taandlehisusele, kuid paari tunnuse põhjal seda kindlalt väita ei saa.

Taandlehisust tekitab taimerakkudes parasiteeriv viirusele lähedane, kuid rakuline organism – mükoplasma.

Nakatumise korral on okstel suur hulk pikki tihenenud lehtede asetusega külgvõrseid. Võrsete ladvalehed on moondunud. Normaalse viie hõlma asemel on sõstralehel kolm hõlma. Lehe servades on hambad sügavamad, lehed ise kitsamad ja pikemad. Kasvuperioodi algul on lehed helerohelised, hiljem normaalselt tumedamad, kuid läigivad vähem, on nahkjad ja nõrgema spetsiifilise lõhnaga. Põõsa kasv seejuures on jõulisem.

Kõige kindlam nakkuse tunnus väljendub õite moondumises.

Õie tupplehed on lihakad, tipust teritunud ja lõhenenud, kroonlehed niitjad. Aga võib-olla ei arene kroonlehed ja tolmukad üldse. Taolised õied meenutavad täidisõit ja on tavalisest erineva värvusega – lillakad või roosakad ning nad ei viljastu ja varisevad. Areneda võivad ka üksikud kortsunud ja kuivanud marjad.

Tulenevalt õite moondumisest on õige seda mükoplasmahaigust nimetada koondnimega mustasõstra taandlehisus-täidisõielisus.

Haiguse peiteline järk pärast nakatumist kestab 1–3 aastat. Haigus areneb põõsal mitme aasta vältel ning kandub edasi istutusmaterjaliga. Aias levib põõsalt põõsale peamiselt sõstra-pahklesta, harvem lehetäide ja teiste lehti imevate kahjurite kaudu.

Selgete haigustunnuste ilmnemisel juurige need põõsad välja ja põletage kohe.

Nakkust edasi kandvate kahjurite tõrjeks pritsige sõstrapõõsaid 5–7 päeva enne õitsemist ja pärast saagikoristust Fastac 50-ga (5–8 ml/10 l) või Mavrik 2F-iga (3–4 ml/10 l).

Kõige tulemuslikum on pahklesta tõrje tema rände kõrgperioodil, see on täisõitsemise lõpul. Sel ajal on lubatud kasutada NeemAzal-T/S-i (30–50 ml/10 l) ja väävliühendit Thiovit Jet (30–50 ml/10 l). Et viimane toimiks, peab olema õhusooja 20° ja isegi rohkem. Mõlema vahendiga pritsige korduvalt 5–7 päeva tagant.

Kasvatage pahklestakindlamaid sõstrasorte ja istutage aeda üksnes terveid, haiguste suhtes kontrollitud istikuid.

Taandlehisust on meil harva esinenud ka punasel sõstral.

NB! Üksikuid moondunud lehti võivad põhjustada ka teised tegurid (öökülm, põud, taimekaitsevahendid-kemikaalid ja pahklest). Erinevalt nakkushaigusest on see aga ajutise iseloomuga. Hiljem on lehed jälle normaal-sed.