Mullaparandust võib teha ka talvel

Väikese maa-ala kasvumulla omadusi saate soovitud suunas üsna kergesti mõjutada, kui sellega järjekindlalt tegelete. Kui maa pole veel külmunud, võib sellega alustada kas või kohe.

Platsile, kuhu sademerohkel ajal koguneb vihmavett või mida ähvardab lumesulamisvee jäätumine, kaevake ajutised kraavikesed vee ohutusse kohta juhtimiseks.

Liigne niiskus muudab mulla happelisemaks, toitained uhutakse välja ning taimede juured kipuvad mädanema, mistõttu külmad võivad taimi kergesti kahjustada.

Kerget liivmulda saab parandada, lisades sellele savi ning mättamulda, komposti ja/või turvast. Kuna suurem osa liivmuldi on happelised, lisage ka lubiväetist, kui te ei soovi just rajada kanarbikuliste aeda või ei kasvata muid lupja põlgavaid kultuure. Savi- ja lubjaosakeste tõttu paraneb mulla struktuur ja suureneb veemahutavus. Turvas ja kompost rikastavad mulda huumusega.

Raskele savimullale lisage jämedateralist liiva ja turvast või muud orgaanilist ainet, mis vähendavad mulla sidusust, parandavad õhustust ja suurendavad huumusesisaldust.

Soostunud muld sisaldab rikkalikult orgaanilist ainet. Kui segate juurde veidi liiva ja savi, parandate märkimisväärselt mulla struktuuri. Sügisel antud kaalium-, fosfor- ja lubiväetis kiirendavad orgaanilise aine lagunemist.

Happelisele mullale andke sügisel (iga viie aasta järel) kustutatud lupja (200–400 g/1 m², sobib ka puutuhk (0,5–1,5 kg/1 m²).

Pidage meeles, et lubiainega neutraliseeritud muld võib aastate jooksul uuesti muutuda happeliseks. Kui väetate aeda kompostiga, millele olete lisanud puutuhka, pole muld tavaliselt happeline. Sügisesel maaharimisel võiksite seda aga veidi siiski maha puistata (100 g/1 m²).