Muruga üles- ja allamäge

Nõlv aias on ühtaegu nii õnn kui ka õnnetus.

Paljud aednikud annaks palju, et saada oma koduaeda looduslikku nõlva. See pakub ju lugematuid kujundusvõimalusi ja loob kasvukohti väga erinevatele taimedele.

Kuid osa aiapidajaid on oma aia nõlvaga hädas: küll kipub see ära vajuma, küll ei taha nõlval miskit kasvada. Tegelikult käivadki need mured käsikäes – lagedal nõlval algab erosioon.

Nõlv või terrassid

Kõige efektsemalt saate nõlva kindlustada, jagades selle tugimüüridega astanguteks. Sedasi võite aeda kujundada põnevaid peenraid – igale astangule isesuguse. Astangutele sobivad ka rippoksalised põõsad nagu pärgenelas ning taralõng, mille kogu ilu ei pääsegi tasasel maal esile.

Tugimüüridevahelistel astangutel on aga kahjuks ka suur puudus: nende ehitamine on keeruline ja kallis. Tugimüüre ehitatakse tavaliselt siis, kui toestatav ala pole kuigi suur ja kõrguste vahe ei ületa 1,5–2 meetrit. Erandjuhul kasutatakse tugimüüre ka väga järskudel nõlvadel.

Kõige kiiremini saab nõlva haljaks, kui katta see siirdmuruga. See töö paistab imelihtne: rullite rohelise vaiba lahti, ja ongi valmis.