Näpunäited, kuidas hoida liiliate tervist

Foto: Priit Simson

Mida teha, kui lillepeenras saavad murelapseks liiliad. Taimede alumised lehed närbuvad, kuivades lõpuks sootuks. Laike ega kirmet taimedel aga ei ole.

Väliselt tervete taimede närbumine normaalse hoolduse korral viitab juurte ja sibula kahjustusele patogeensete mulla-seente poolt. Enamasti on see Fusarium oxysporum f. lilii ja tema tekitatud haigus fusarioosne närbumistõbi ehk fusarioos.

Nakatanud taime lehed muutuvad kahvaturoheliseks. Alumised lehed kolletuvad, võtavad veidi punaka tooni, närbuvad ja kuivavad. Õisiku moodustumine pidurdub. Õisikuvars võib kõverduda.

Haigus algab sibulatest ja juurtest. Sealt tungib patogeen taime maapealsetesse osadesse. Haigusetekitaja seeneniidistik ummistab juhtsooned. Vee ja toitainete liikumine häirub, lehed närbuvad ja kuivavad.

Nakkusallikaks on haige istutusmaterjal (sibulad), haigusidudega saastunud muld või taimejäätmed.

Haigel sibulal on pruunikad laigud kannaosas. Mullast saadud nakkuse korral võib sibul olla väliselt terve. Taime varrealusel on aga punakaspruunid pindmised plekid. Patogeenile eriti soodsates tingimustes tekivad varrel sügavalt taimekoesse ulatuvad haavandid. Suure õhuniiskuse puhul moodustub seal roosakas eoskirme. Tugevalt nakatunud juured ja sibul kõdunevad lõpuks.

Liiliate vastuvõtlikkust fusarioosile suurendavad kõik taime kasvu ja arengut nõrgestavad mõjurid: raske ja happeline muld, mulla südasuvine ülekuumenemine, puudulik või liigne niiskus, lämmastikuliig.

Haigusele on vastuvõtlikud valge ehk madonnaliilia ja kuningliilia.

Kuidas vältida liiliate haigusi:
  • Selleks et liiliad püsiksid terved, looge neile sobivad tingimused. Ärge istutage neid enne 4–5 aasta möödumist kohale, kus varem kasvasid liiliad või teised sibullilled.

  • Kasvukoha muld olgu kerge lõimisega, mõõduka niiskusega, kobe, huumusrikas ja neutraalse või veidi leelisese reaktsiooniga (pH 7 piires). 

  • Valige asukoht, mis oleks poolvarjuline või päikseline, aga istutamiseks valige terved sibulad.

  • Enne mahapanekut või hoiustamist puhtige sibulaid 15 minutit Switch 62,5 WGga (20–30 g/10 l). Istutamisel puistake sibulate peale liiva. 

  • Põua ajal kastke taimi regulaarselt. Hilissügisel, maapinna külmumise järel katke liiliad 20–30 paksuselt turbaga.

  • Kevadiste tugevate öökülmade kahjustuse ärahoidmiseks istutage varrejuursete liikide (kuningliilia, kirjuliilia) sibulad olenevalt sibula kõrgusest 15–25 cm sügavusele.

  •  Varrejuurteta liiliad, valge liilia ja tema hübriidid, ei talu aga sügavat istutust. Sibulatipp võib olla kaetud vaid 3 cm paksuse mullakihiga. 

  • Kevadiste hiliskülmade kahjustust saate hoida ära ka nii, kui viivitate talvekatte eemaldamisega, et kasvualgust soojemale ajale lükata.

Allikas: Väino Pallum, Maaleht

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare