Näpunäited, mis aitavad saada head kurgisaaki

 (1)
Foto: Argo Ingver

Kurgi kasvatamisel tuleb arvestada tema soojanõudlikkusega, niiskuse- ja toiteelementide vajadusega.

Taime kasv lakkab, kui õhutemperatuur on alla 15°. Kui pikemat aega on sooja vaid 8–10°, siis taimed haigestuvad, temperatuuril 3–4° aga hukkuvad mõne päeva jooksul.

Kindlaks on tehtud, et mulla temperatuur mõjutab kurgitaime toitainete omastamist rohkem kui õhu soojus. Kui mullas on soojust alla 8–9°, halvab see juurestiku toimimist. Juured ei suuda enam taime vajalikul määral veega varustada, kuigi mullas võib niiskust olla piisavalt. Taimed närbuvad, ning kui ebasoodne olukord püsib, siis lõpuks hävivad.

Kuidas kasvatada kurki:
  • Kuuma ja kuiva ilmaga kastke kurke 7–10 päeva tagant, aga siis põhjalikult – 10–12 liitrit vett ruutmeetrile. Arvestage, et enne õitsemist ei tohi muld olla liiga niiske, sest muidu areneb juurestik puudulikult. Ka õitsemise ajal peaks muld olema kuivem.

  • Kurgi veevajadus suureneb märgatavalt, kui algab hoogne viljade moodustumine ja kasv. Juhul kui niiskust on vähe, siis osa viljaalgmeid närbub ja saaki saab vähem. Arvatakse, et niiskuse vähesuse korral võivad halveneda isegi kurgi hapendamisomadused.

  • Hoolitsege selle eest, et kasvuhoones ei jääks kurgitaimed pärast kastmist ööseks märjaks. Kurgi juured, isegi lehed on väga tundlikud külma ja lubjarikka vee suhtes. Lubjasade rikub lehti.

  • Külm vesi kahjustab juuri, eriti siis, kui kastate palava ilmaga. Laske veevärgist või kaevust võetud kastmisveel alati enne anumas soojeneda. Kurke ei tohi kasta siis, kui õhutemperatuur on alla 15°.

  • Liigne kastmine soodustab isas­õite teket. Neid areneb rohkesti ka siis, kui taimed on istutatud ülemäära tihedalt ning valgust napib. Rohkem emasõisi moodustub tavaliselt külgharudele. Nende tekkimiseks näpistage pärast 5.–6. pärislehte ladvasüdamik ära.

  • Kui kurgitaimede lehed on kahvatud, kasvud nõrgad ja peenikesed ning viljad pirnikujulised, kannatab taim lämmastikunappuse all.

  • Kui mullas on lämmastikku liiga palju, on taimel lopsakas tumeroheline lehestik, ta ei kiirusta õitsemisega, emasõisi moodustub vähe. Lämmastikuga üle väetades lähevad kurgid hapendamisel pehmeks. Liigse lämmastiku mõju saab leevendada kaalium- ja fosforväetisega, et saavutada toiteelementide tasakaalu. 

  • Taimedele võib anda ka lehtpuutuhka, mis sisaldab rohkesti kaaliumi ning veel üle kahekümne toiteelemendi.

  • Kui taim on igati normaalse väljanägemisega, aga viljad ei taha ilmuda, jääb vajaka fosforist. Seda saab anda kastmisveega.
  • Viljumist võib takistada ka kaaliumi, boori ja mangaani puudulik omastamine. Kaaliumi on raske mullast kätte saada siis, kui ilm on väga palav ja õhuniiskus vähene. Kaasa aitab tihenenud pinnas ja lämmastikurohke väetislahuse sage kasutamine. 

  • Mikrotoitainete boori ja mangaani omastamine häirub siis, kui mullas on ülemäära palju lämmastikku ja kaltsiumi ning kui on liiga palav ja muld kuiv.

Allikas: Targu Talita

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare