Need seitse kaunist suvelille istuta peenrasse ja anumasse

Põõsas-hõbekakar Foto: Vallo Kruuser

Suvelillede hulgas on nii suuri kui väikesi, tagasihoidlikke iludusi ja graatsilisi eputajaid, mööda seina ronijaid ning üle potiääre rippujaid.

Nende erksavärviliste õitega ja vormirohke lehestikuga saab aia ühe suvega tundmatuseni ära muuta.

Põõsas-hõbekakar

Kanaaridelt pärit põõsas-hõbekakar (Argyranthemum frutescens) on oma populaarsuse saavutanud rikkaliku õitsemise tõttu. Looduses kasvavad need taimed kuni ühe meetri kõrgusteks poolpõõsasteks. Kuna meie kliimas põõsas-hõbekakar ei talvitu, saame seda imekaunist lille kasvatada vaid suvelillena. Levinumate sortide kõrgus jääb vahemikku 30−70 cm.

Põõsas-hõbekakar Heli Russak

Taimi paljundatakse varakevadel pistikutega, kuid kõige lihtsam on osta õitsevad taimed kevadel aiandist või poest. Nii saate valida endale meelepärast värvi õisikutega taimed. Välja istutage põõsas-hõbekakar pärast öökülmaohu möödumist, kasvukoht olgu päikesepaisteline ning muld toitaineterikas ja hästi haritud. Suve jooksul võib taimi mõne korra pügada, hoides nii neid madalate ja kompaktsetena. Uued õisikupungad arenevad kiiresti ja õige pea on taimed kattunud jälle õitemerega. Lihtsad ja ilusad korvõisikutega lilled sobivad hästi nii potitaimedeks päikeselisele rõdule ja terrassile kui ka suvelillepeenrale.

Esile tooksin põõsas-hõbekakra sordiseeriad Percussion, Daisy Crazy, Molimba. Efektselt mõjub ka kollaste õisikutega sort ’Limero’.

Feerulalehine ruse

Feerulalehine ruse (Bidens ferulifolia) on suurepärane amplitaim ja pinnakatja. Oma kodumaal Mehhikos on ta mitmeaastane taim, kuid meie kliimas kasvatatakse teda suvelillena. Selle põhjendamatult vähe kasutust leidnud lille taimi on kevadel võimalik osta aianditest või poodidest.
Umbes 30 cm kõrguseks kasvav feerulalehine ruse on kuni külmadeni kaetud väikeste, tavaliselt kollaste korvõisikutega. Temast on aretatud kompaktsema kasvukujuga sorte, kes sobivad rohkem peenart ääristama, ja rohkelt harunenud vartega sorte, kes katavad pinda või ripuvad toredasti üle potiääre. Liiga pikaks veninud harusid võib julgelt tagasi lõigata.

Feerulalehine ruse Heli Russak

Taimed võib päikeselisse kasvukohta välja istutada öökülmaohu möödumisel. Potis ja amplis ei tohi kastmist unustada. Meeldivalt lõhnavad rohked õisikud meelitavad ligi mesilasi ja liblikaid.
Taimi paljundatakse kas pistikute või seemnetega.

Kompaktse kasvukujuga feerulalehise ruse sort ’Yellow Charm’ võiks olla hea alternatiiv madalakasvulistele peiulilledele. Kui peiulilli on vaja äraõitsenud õisikutest suve jooksul mitu korda puhastada, siis feerulalehine ruse on selles mõttes hooldusvaba.

Uudisena on meie aianditesse jõudnud ka feerulalehise ruse valgeõisikuline sort ’Bellamy White’. Väga jõulise kasvuga pikalt õitsev taim on hea lahendus suurematesse anumatesse.

Padipõõsas

Suvelilled on enamasti dekoratiivsete õite ja rikkaliku õitsemisega taimed, kuid padipõõsas (Leucophyta brownii) on efektne just oma hõbedaste varte ja lehtede tõttu.

Austraalias, padipõõsa kodumaal, kasvab taim 1 m kõrguse mitmeaastase puitunud põõsana, meil vaid u 30 cm kõrguse üheaastase rohtse suvelillena. Peened varred põimuvad üksteisega ja tulemuseks on hõbedaselt helkiv sasipundar. Õhulised taimed on väga head ja vähenõudlikud täidistaimed, kelle ilu tuleb esile just erksavärviliste ja rikkalikult õitsevate suvelillede kõrval.

Padipõõsas Heli Russak

Padipõõsas ise õitseb meie tingimustes harva ning tema õisikud on tagasihoidlikud, rohekaskollase värvusega. Taimi paljundatakse pistikutega ning neid on kevadel saada aiandites ja poodides. Istutada välja koos teiste suvelilledega, eelistab kuivemat ja päikesepaistelist kasvukohta.

Padipõõsas talub hästi sügiskülmasid, seetõttu pakutakse teda tihti ka sügisistutustesse, näiteks koos kanarbike ja eerikatega. Musterpeenardes kasutades võib padipõõsast ka pügada.

Vähenõudliku taimena on ta hea vaheldus vilt-ristirohule (Senecio cineraria). Sorte on padipõõsal vähe ning erinevad nad vaid veidi kõrguse ja harunemise poolest. Olen kasvatanud sorte ’Silver Bush’ ja ’Whimsy’ ning ühtviisi ilusad on mõlemad.

Harilik kosmos

Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus) on vähenõudlik ja ajapidajatele juba ammu teada-tuntud suvelill. Ka mind on lummanud selle Mehhikost pärit tillilaadse lehestikuga üheaastase taime lihtsad korvõisikud. Sorte on harilikul kosmosel palju ja neid tuleb aina juurde, üks ilusam kui teine. Viimastel aastatel on uudisena müügile jõudnud hariliku kosmose täidisõisikulised sordid.

Harilik kosmos Heli Russak

’Double Click Bonbon’ on 60−90 cm kõrgune suurte lehterjate keelõitega täidisõisikutega sort. Kuna õisikud võivad vihmaga raskeks muutuda ja allapoole vajuda, on soovitatav kasvatada segus koos teiste kõrgekasvuliste suvelilledega või istuda taimed piisavalt tihedalt, et nad üksteist toetaksid.

’Fizzy Pink’ on kuni 120 cm kõrgune pooltäidisõisikuline sort. Äraõitsenud õisikute eemaldamine parandab taimede väljanägemist ja pikendab õitsemisaega.

Huvitavad on ka torujate keelõitega sordid ’Sea Shells’ ja ’Pied Piper Red’.

Massistutusteks haljastuses sobib kõige rohkem madalam 50−60 cm kõrgune lihtõisikutega sordiseeria Sonata.

Pidulikud ja ilusad on ka kõik hariliku kosmose valgete õisikutega sordid, nt ’Psyche White’.
Hariliku kosmose seemned võib külvata mai keskel otse kasvukohale, õitsemine algab olenevalt sordist 60−90 päeva pärast tärkamist. Varasema õitsemise saavutamiseks peab taimed ette kasvatama. Hariliku kosmose kasvatamine sobib just algajale aednikule või katsetamiseks lastele.

Suvidaaliad

Suvidaaliaks nimetatakse aeddaalia (Dahlia x hortensis) sordiseeriaid, mida paljundatakse seemnetega. Kuigi ka suvidaaliad moodustavad juurmugulaid ja neid on võimalik ületalve hoida, kasvatatakse siiski põhiliselt suvelillena. Varem nimetati neid ka kääbus-peenradaaliateks või kääbusdaaliateks.

Suvidaalia `Happy Days` Heli Russak

Sorte on suvidaaliatel palju, värvivalik rikkalik ja leida võib nii täidisõisikulisi, pooltäidisõisikulisi kui ka lihtõisikulisi sorte. Vastupidiselt kosmostele ongi suvidaaliate hulgas viimastel aastatel populaarsuse võitnud hoopis madalakasvulised lihtõisikulised sordid. Need ei vaja pidevat äravarisenud kroonlehtede koristamist.

Väga efektsed on tumepunase lehestiku ja kompaktse kasvukujuga sordiseeria Happy Days ning varase õitsemisega sordiseeria Dark Angels. Rikkaliku ja pika õitsemisaja tõttu sobivad nad hästi avalikku haljastusse. Madalad sordid on kenad ka anumates.

Õitsevaid potitaimi on saadaval aiandites ja poodides, seemneid pakuvad kõik aiandusärid. Seemnetest paljundades tuleb taimed siiski ette kasvatada. Välja võib daaliad istutada pärast öökülmaohu möödumist. Päikeselisest Mehhikost pärit taimed on väga külmaõrnad.

Kasvukohaks sobib suvidaaliatele päikeseline ja toitaineterikka mullaga paik. Rikkaliku õitsemise tagab regulaarne väetamine ja äraõitsenud õisikute eemaldamine.

Lobauba

Ronitaimedest tasub kasvatada ilusate õitega lobauba (Lablab purpureus).

Lobauba Heli Russak

Palavast Aafrikast pärit lobauba on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Ta kasvab ühe suve jooksul 3−4 meetri kõrguseks, kolmetised lehed on violetse varjundiga, õisik pikk ja püstine ning õied on hele- kuni tumelillad. Pärast õitsemist moodustuvad väga efektsed kaunad, mis kaunistavad taime hilissügiseni. Lobaoa kaunad ja seemned on toorelt mürgised, küll aga võib neid süüa keedetult. Ausalt öeldes on tumevioletsed kaunad nii kaunid, et süüa neid ei raatsigi.

Lobaoa seemneid on poodides saada. Taimed on soovitatav siiski ette kasvatada, siis on õitsemine rikkalikum. Lobauba on väga soojalembene, aeda võib taimed istutada juuni keskpaiku. Siis on öökülmaoht möödas ja muld piisavalt soe. Kasvukohaks valige võimalikult soe paik. Eelmisel suvel kasvasid minu lobaoad küll hästi, üllatades oma toreda lehestiku ja õisikutega kõiki möödujaid. Jahedavõitu suvi ei pruugi neile meeldida.

Ilubataat

Linnahaljastuses on tihti kasutatud bataadi (Ipomoea batatas) ehk maguskartuli lehtdekoratiivseid hübriide. Neid tähtsast toidutaimest aretatud ilusate lehtedega sorte ongi hakatud nimetama ilubataadiks.

Ilubataat Heli Russak

Ilubataadi sordid võivad olla erikujuliste lehtedega ja lehtede värvus võib olla mustjaspunane, laimiroheline, kollane, kirju jne. Roomavad varred kasvavad 1−2 meetri pikkuseks ja tahavad pigem allapoole rippuda kui ülespoole ronida. Ilubataadi sorte on võimalik hankida aianditest, kuna neid paljundatakse pistikutega. Selliselt paljundatud sordid suve jooksul eriti suurt juurmugulat alla ei kasvata. Efektse ja lopsaka lehestikuga taimed vajavad rammusat mulda ja päikeselist kasvukohta. Bataat on pärit Kesk- Ja Lõuna-Ameerikast ning seega on tegu väga soojalembese taimega.

Ilubataadi sordid on hea täiendus õitsevate suvelillede juurde. Anumates sobib kasutada rippuva taimena, peenras pinnakatjana looklemas teiste taimede vahel. Sortidest on saada olnud laimirohelise lehestikuga ’Marguerite’, sordiseeriad Sidekick, Illusion, Sweet Cardine jt.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare