Nelk on enamat kui marinaadimaitsestaja

Nelk, mida meie kasutame vürtsina, ei ole kuidagi seotud paljude vanaemade lemmiklillega. Tuntud vürtsiks on tegelikult nelgipuu (Syzygium aromaticum) kuivatatud õiepung.

Nelgipuu on suur, kuni 12m kõrge igihaljas taim, mille õiepungade kogumine toimub käsitsi. Kokku kogutud õiepungad kuivatatakse lehtedega kaetult päikesesoojuses või nõrgas kuumuses. Nelgi kuivatamise juures mängib temperatuuri jälgimine olulist rolli - liiga kuumas keskkonnas lenduvad eeterlikud õlid ja vürtsi omadused halvenevad. Nelgipuu kodukoht on Indoneesia - seal kuivatatakse neid tänapäevalgi ideaalsetes tingimustes: suuremate lehtedega kaetult kuuma, lõunamaise päikese käes.

Eestis kasutatakse nelki peaasjalikult marinaadide maitsestamiseks, harvem ka hõõgveinisegudes ja piparkoogivürtsina. Skandinaavias on nelk levinud heeringamarinaadides. Hiinas, Sri Lankal, Põhja-Indias, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on nelk äärmiselt levinud ka liharoogade ja magustoitude maitsestamisel. Aasias toodetakse tõeliselt põneva maitsega nelgilimonaadi, ning tihti lisatakse kõnealust vürtsi ka teele ja kohvile.

Nelk kuulub ka India karripulbri koostisesse, Hiina viie vürtsi segusse, Maroko vürtsisegusse raz el hanout, Prantsuse nelja vürtsi segusse ja kuulsasse Worcestershire kastmesse - seega on ta kogu maailma tuntud vürtsisegudes oluine koostisosa.

Huvitav on teada, et Indoneesias, kust nelk pärit on, seda vürtsina ei kasutata - ometi tarbitakse seal 50% kogu maailma nelgitoodangust - nelgisigarettides.

Nelk on ka aednikule kasulik - tema tugev lõhn peletab sipelgaid ja sääski.

Allikas: J. Raudnask, "Tervislikud ürdid ja vürtsid", Varrak, 2013