Nii kasvavad ilusad peenrakurgid
Iga kasvupidurdus kahandab viljade kvaliteeti ja saagi hulka. Millised on siis kurgitaime “kapriisid”, et neid võimaluse korral vältida?
- Soojus. Paljudest teistest köögiviljadest on kurgitaimed soojuse suhtes nõudlikumad. Optimaalne temperatuur kasvuks mullas on 18–22° ja õhus 20–28°. Kui mullas on sooja alla 10°, keelduvad juured tegutsemast, jättes taime nälga. Ning kui selline seisund kestab pikemat aega, on taimede hukkumine paratamatu.
Õhutemperatuuri langedes alla 15° pidurdub taime maapealne kasv. Pikemat aega püsiv kümme kraadi õhusooja võib taimed täelikult hävitada. Kurgi soojanõudmisi aitab täita kile/katteloori kasutamine peenral ning kurgi kasvatamine lavas ja kasvuhoones.
- Niiskus. Kurgitaime elus on kaks niiskusevajaduse suhtes eristuvat perioodi. Tärkamisest kuni õiepungade ilmumiseni ei tee head liiga niiske muld, sest arenev juurestik vajab rohkesti õhku, mida on pidevalt märjas mullas vähe. Arvatakse, et lühiajaline kuivus enne õitsemist soodustab ka viljade teket.
Alates õitsemisest olgu muld pidevalt parajalt niiske, sest suur lehepind aurutab palju vett välja. Suured kõikumised mullaniiskuses on peamine põhjus, miks kurgid kibedaks muutuvad.
Kurgi juured, isegi lehed on väga tundlikud külma ja lubjarikka vee suhtes. Külm vesi vigastab juuri, eriti siis, kui kastate palava ilmaga. Lubjasade rikub lehti.
Kurki ei tohi kasta siis, kui õhutemperatuur on alla 15°. Eriti ohtlik on kasta sageli raskepoolsel mullal külma ilmaga.
Kuival ja kuumal ajal on kurgitaimed tänulikud, kui neid keskpäeval piserdada: see tasakaalustab niiskuse auramist mullapinnalt ja lehtede kaudu, alandab liiga kõrgeks kippuvat temperatuuri lehtedel ja suurendab õhuniiskust kasvukeskkonnas. Liiga kuiv õhk põhjustab ülemäärast aurumist ja soodustab kedriklesta levikut.
- Orgaanika. Rohke orgaaniline aine (kõdusõnnik, kompost) tagab vajaliku mullaviljakuse, muudab mulla kobedaks ja õhurikkaks, hoiab optimaalset temperatuuri ning on ühtlasi süsihappegaasi allikaks, mida kurgitaimed vajavad enam kui teised kultuurid. Kasvuajal toetage taimi lahja väetislahusega.
Allikas: Elsa Kukk “Aastaring koduaias”
KURGIMURE
Kurgikasvataja küsib
Vastab maaülikooli lektor
Priit Põldma
Naaber väidab, et kindlasti tuleb laialt kasta ka lehti. See on hea pika kuivaga, kuid suurte vihmade aegu võivad maa peal lamavad varred ja viljad ju mädanema minna?
Laialt lehtede kastmine on pigem kahjulik kui kasulik, kuid suureks kasvanud lopsakaid taimi voolikuga kastes ei õnnestu seda enamasti vältida. Oluline on siiski see, et muld märjaks saab, sest kurk vajab palju vett.
Kui suure kuiva ja kuumaga kasta lehti külma veega, siis taim ehmatab ja kasv võib mõneks ajaks seiskuda. Märjad lehed nakatuvad kergemini ka ebajahukastesse. Kastke hommikupoolikul, et taimed jõuaks õhtuks kuivada. Sobivaim on tilkkastmissüsteem, kuid selle soetamine nõuab kulutusi.
Kas peenrakurgil tuleb midagi kärpida?
Avamaal ei ole vaja kurgitaimi üldiselt kujundada. Kuid pärast 5–6 lehe arenemist võib peavõrse ladva ära näpistada: siis hakkavad kõrvalharud rohkem kasvama ja saab suurema saagi.
Kasvatasin taimed ette spetsiaalses mullas. Avamaale istutades muutusid nad heledaks ja jäid kiratsema, mõni hääbus. Pärast tuha puistamist hakkas otsast rohelisi lehti tulema, kuid siiski näevad nad väga viletsad välja.
Küllap on taimed stressis kasvukoha muutusest. Avamaale istutamiseks on kõige vastupidavamad väikesed taimed, millel on üks pärisleht ja teine hakkab kasvama. Suuremad on tundlikumad nii otsese päikesekiirguse kui ka jaheduse suhtes. Kui temperatuur langeb alla 10–12°, paneb see taimed pikaks ajaks kiratsema.
Avamaal katke taimed looriga. Meie jahedaid öid arvestades võib see iseviljuvatel sortidel peal olla kuni saagiaja alguseni.
Allikas: aialeht.ee/foorum
