NÕUANDEID SAJANDITAGUSEST AJAST: Kuidas sobitada kokku aed ja elunautimineSobivad ka kaasaega!

 (1)
Foto: Birgit Püve

Aiasõbrad on sageli valiku ees, kas elada korteris ning pidada suvilat või soetada enesele aiaga maja. Mõlemal variandil on omad plussid ja miinused.

Aiandus on teadagi aeganõudev hobi. Liiati tuleb oma aiaaega planeerides kokkuleppele jõuda ka ilmataadiga, sest kui tema soovib sadu, jäävad ära nii muru niitmine kui ka suuremad mullatööd.

Eriti keeruliseks muutub ajakasutus ja aiaharrastus siis, kui kodu ja aed ei asu lähestikku. Seda, kuidas elupaika ja aiaarmastust sajand tagasi omavahel sobitati, meenutab J. Böttneri järgi kokku seatud “Aiatöö õpperaamat”, mis ilmus kirjastuses Teadus 1913. aastal.

Aed ja elumaja

Wanasõna ütleb: peremehe jäljed wäetawad maad.

Seda ei tule muidugi kohe nõnda mõista, et aiamaa peal wõimalikult sagedaste ringi peab tallama, waid palju enam; olgu see tungiwaks manitsuseks, igapäew aias ringi käia ja igale poole pilku heita, et kõik aiatööd õigel ajal ära tehtaks.

Sellepärast on esimene nõue, et aed elumaja lähedal oleks.

Esimese pilgu pealt ei paista see nõue mõnelegi just iseäranis tähtis olewat, ja meile ehk wastatakse, et aia kaugus elumajast midagi ei tähenda, kui aga aia omanik oma aeda ja aiatööd hästi armastab. Päriselt ei ole aga see nii. On aed elumaja lähedal, siis kulub tema ülewaatamiseks kõigest neli, wiis minutit, ja niipalju aega leidub igaühel ja alati walwab siis peremehe silm tööde järele.

Foto: Liis Kirss

On aga aed majast kaugemal, kulub muidugi juba palju rohkem aega ja tööd wõiwad õigel ajal tegemata jääda. Aiatööl on ülepea see halb külg, et õigel ajal tegemata jäänud tööd ikka kahju sünnitawad. Aed on otsekui üks osa elumajast ja sellepärast peawad nad lahutamata olema.

Aiasõbra maja ilmutab juba oma wälimusega, et ta aiaga lahutamata ühenduses seisab. Seal on näituseks rõdu wäänkaswudega kaunistatud ja nõnda korraldatud, et peremehe perekonnal wõimalik on igal ajal seal wiibida.

Aed ja elunautimine

Pealegi ei ole aed mitte üksnes töötamiseks, waid ka elu maitsemiseks. Meie soowime wärske õhu käes wiibida ja lillede tärkamisest, pungade puhkemisest, lindude laulmisest rõõmu tunda, tahame walminud maasikaid noppida, punase redise mulla seest tõmmata; meie tahame kewadel ja sügisel esimesed ja wiimased ilusad päewad aias mööda saata. Aed olgu meile laiendatud eluruumiks. Seda on ta üksnes siis, kui elumaja keset aeda seisab, igast uksest otse aeda pääseb ja elumaja ning aia ühendamiseks lahtised rõdud ehitatakse.

Foto: Birgit Püve

Maja lihtsate seinte äärde wõib ka spaleerisid (tugipuid) istutada. Ja et selleks otstarbeks seinte külge löödud latid kaua ja alati ilusad seisaksiwad, wärwime nad õliwärwiga üle, muidugi mitte karjuwa, waid maheda wärwiga.

Tehnika areng aitab

Tänapäevased transpordivahendid on võrreldes sajanditaguse eluga muutnud aia ja kodu eraldi paiknemise palju lihtsamaks. Kui võimalikke liiklusummikuid mitte arvestada, pole soovi korral mingi probleem igal suveõhtul mõnekümne kilomeetri kaugusele aeda hooldama sõita.

Muruniiduk Foto: Ilmar Saabas

Ometi on mõned asjad samaks jäänud. Kui iga päev – hommikul ja õhtul – pool tunnikest aias toimetada, saab palju asju kerge vaevaga tehtud. Kui need tööd kogunevad aga nädalavahetusse, on summaarne tööaeg enamasti palju pikem.

Kiire abi

Lisaks nõuavad paljud aiatööd kiiret reageerimist. Kui mõnele haigusele või pahalasele kohe jaole ei saa, võib hilisem kahju olla pea korvamatu. Sama oluline on ka näiteks taimede õigeaegne toestamine ja õigeaegne rohimine. Kui üheaastased, kiirelt viljuvad umbrohud jätta varakult välja tõmbamata, täiendavad nad teie aia mullas olevat seemnepanka rohke lisaga, millest tärkavad tõusmed võivad teid “rõõmustada” veel mitu aastat hiljemgi.

Kui kaalute, kui kaugele kodust suvila soetada, või kas seda üldse teha, tuleb arvestada ka sellega, mida seal teha soovite ning kui sageli saate seal käia. Kui tahate pigem puhata, võite valida mõne kaugema paiga, kui soovite aga aktiivselt aiandusega tegeleda, tasuks uurida aiarajamisvõimalusi lähiümbruses. Peale kauguse peab arvestama ka sellega, milline on teie tulevase maakodu looduslik asukoht.

Foto: Liis Kirss

Näiteks kui teie suvila asub Põhja-Eesti paekaldal või Saaremaa kivisel rannaniidul, pole muruniitmine probleem. Piisab, kui käite õuemuru paar korda aastas niidukiga üle. Kesk-Eesti viljakatel muldadel ei tule midagi sellist kõne allagi. Pruugib vaid üks nädalavahetus niitmist vahele jätta, kui ongi hein rinnuni. Samas on ka rannaäärsetel suvilatel oma miinused – kui teil pole võimalik keeduviljapeenraid regulaarselt kasta, pole lahjal klibumullal mõtet kasvatada ei salatit ega rediseid. Need kiirekasvulised kultuurid vajavad palju vett, ning kui teil pole võimalik seda neile tagada, on saagi ikaldumine peaaegu kindel.

Loomulikult on alati ka võimalus kokkuleppele jõuda lahkete naabritega, kes teie äraolekul krundi eest hoolt kannaks, kuid see pole enam päris oma aed ...

Foto: Repro
Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare