Nõuandeid taimede kasvatamiseks akvaariumis

---

Veealune maailm on ikka inimesi köitnud. Et seda suurepärast maailma lähemalt jälgida ja pimedatesse talveõhtutesse eksootikat tuua, võiks lisaks toataimedele proovida kätt ka akvaariumis veetaimede kasvatamisega.

Võrreldes maapealsete taimedega, on veetaimede varred nõrgad ja tugikoeta. Ka juured on suhteliselt väikesed, lisaks on veetaimedel spetsiifilised juured hapniku hankimiseks. Õhulõhed, mis võivad asetseda nii lehe üla- kui alaküljel, on suurema osa ajast avatud.

Kuid sarnaselt maismaataimedega, on nendegi maailm väga põnev. Igal taimel omad „veidrused“. On taimi, kellede juured kinnituvad põhja, lehed aga jäävad veepinnale (nt vesiroosid). Osal taimedel on lehed küll veepinnal aga juured põhja ei ulatu, vaid ripuvad vees (nt lemled ja vesisalat). Enamik taimi on veesiseseid ja nende juured kinnituvad põhja. Kuid on ka veetaimi, kel juuri kui selliseid ei ole. Pilku püüavad ka veetaimede kaunid lehed – on võrgutaolisi, kirjude, punakate, nooljate, südajate ja lintjate lehtedega taimi. Nii mõnigi veetaimedest üllatab oma õieiluga.

Akvaariumitaimede kasvatajale on kättesaadavad enam kui 300 liiki taimi, kes on pärit maailma erinevatest troopilistest piirkondadest. Levinumad perekonnad on näiteks Cryptocoryne, Crinum, Aponogeton, Echinodorus, Vallisneria jpt. Troopilist päritolu taimede kasvatamiseks on kohane just tubane akvaarium. Ühte akvaariumisse võib kokku kasvama panna mitmesuguseid taimi, kuid nad peaks olema sarnaste nõuetega keskkonnatingimuste suhtes ja kõigil peaks olema piisavalt ruumi kasvamiseks. Nii nagu maismaa taimedelgi, on veetaimedel olenevalt päritolust erinevad nõuded valgusele, vee temperatuurile ja keemilisele koostisele (pH, vee karedus, makro- ja mikroelementide sisaldus).

Mida läheb vaja veetaimede kasvatamiseks? Loomulikult on tarvis veemahutit e akvaariumi (ld aquarium tähendab veemahutit). Viimase suuruse määravad taimed, keda seal plaanitakse kasvatada (väga populaarsed on nanoakvaariumid mahuga kuni 10 liitrit, kuid populaarsust koguvad ka ülisuured, 400-1000 liitrised akvaariumid). Vaja on filtrit, mis tagaks vee ringluse, filtreerimise ja õhustatuse. Kuna tegu on valdavalt troopiliste taimedega, tuleks soetada sobiva temperatuuri (+18...+30°C) hoidmiseks ka termostaat. Ära ei tohi unustada ka valgustust. Erinevalt toataimedest ei saa veetaimi kasvatatada aknalaual, toas aga jäävad valgusolud taimede kasvuks kasinaks. Korralik valgustus tagab taimede normaalse kasvu. Kõik vajamineva võib ise ehitada või soetada komplektina, ikka vastavalt tahtmistele ja võimalustele.

Asukoht. Kui toataimi on lihtne ühest kohast teise tõsta, siis veetaimedega nii lihtne ei ole. Tegemist on suurte veemahutitega, mille liigutamisel võivad olla üsnagi kurvad tagajärjed. Seepärast tasuks eelnevalt korralikult läbi mõelda akvaariumi asukoht. Akvaarium peaks olema eemal kohast, kuhu paistab peale otsene päikesevalgus (kõrge veetemperatuur ja vetikate vohamine, mis vee ja taimed näotuks muudab). Ka ei sobi koht küttekeha läheduses. Kui taimeakvaariumisse on plaanitud ka kalad, siis pole paslikud ka kohad, kus on liigselt lärmi (uksed, muusikakeskused jms müra ja vibratsiooni allikad), tahavad ju veeloomadki vaikust ja rahu.

Kapp või alus, kuhu veemahuti paigale jääb, peaks taluma ka suurt raskust (1l vett kaalub umbes 1kg) ja survet. Ka peaks akvaariumit kandev alus olema loodis, väiksemgi kõrvalekalle võib põhjustada klaasile lisapinget ja hiljem purunemist.

Pinnas ja vesi. Pinnaseks võib olla erineva fraktsiooniga (jämedusega) liiv ja kruus. Nende alla võib soovi korral panna spetsiaalse toitaineterikka substraadi, kuhu kinnituvad taimede juured. Et imiteerida looduslikku veekogu reljeefi, võib põhja dekoreerida kivide ja kändudega. Veetaimede kasvukeskonnaks vajaliku vee võib võtta otse kraanist. Et sealt lenduks kahjulik kloor, (juhul, kui see seal on) võib lasta veel eelnevalt seista umbes 24 tundi. Ettevaatlik tasuks olla suvalise veekogu- kaevu- ja vihmavee suhtes seal leiduva võimalike kemikaalide ja mikrofloora pärast.

Ülesseadmine. Enne kui akvaariumit taimedega sisustada, tuleks kindlaks teha, mis taimi soovitakse kasvatada. Abiks tuleb soovitud taimede nimekirja koostamine ja joonise tegemine. Sobivasse paika ülesseatud akvaariumis aseta omale kohale filtrisüsteemid ja soojendi. Seejärel täita põhi ettevalmistatud substraadiga. Et tagada taimede korralik kinnitumine substraati, võiks selle hulk põhjas olla vähemalt 5cm. Seejärel saab paika panna soovitud dekoratsioonid – kivid ja kännud. Enne taimede istutamist täita akvaarium veega umbes 1/3 ulatuses.

Nüüd on kord taimede käes. Nagu toataimedelgi, eemaldatakse ka veetaimedel koledad lehed, kärbitakse vajadusel juuri ja istutatakse substraati sobivale sügavusele. Juurteta taimed kinnitatakse tamiiliga kas kividele või kändudele. Kui taimed on istutatud, lisatakse vähehaaval ja ettevaatlikult ka ülejäänud vesi ning lülitatakse sisse filtrisüsteemid, valgustus ja soojendi.

Kuna taimed ei jõua nii kiiresti juurduda ja konkurentsis väheste toitainetega jäävad peale vetikad, siis nende esinemine algfaasis on täiesti normaalne nähtus. Esineda võivad nii pruun- ja ränivetikad kui habevetikad. Ka mõningane valge sade vee pinnal on normalne.
Kui vesi „vananeb“ ja saavutab vajaliku tasakaalu (see võtab aega 6-8 nädalat), hakkavad kasvama ka taimed ja võimalikud probleemid kaovad vähehaaval. Selle aja sees ei tehta veel veevahetusi ega filtrisüsteemide puhastust.

Hooldamine. Veetaimede hooldamine ei erine sugugi palju rohkem tavapäraste toataimede hooldamisest. Neid on vaja aeg-ajalt rohida (harvendada), tagasi lõigata, umber istutada, ja väetada (abiks väetamisel on taimede seisukord ja erinevad veetestid). Väetatakse spetsiaalsete akvaariumi jaoks mõeldud väetistega. Kalade olemasolul väheneb väetamise tähtsus, kuna nad rikastavad oma elutegevusega vett toitainetega. Regulaarse hoolduse käigus eemaldatakse ka koledad ja lagunema kippuvad taimelehed. Kuigi akvaariumi taimi ei kasteta, tehakse seal regulaarselt veevahetusi, 1-2x nädalas, 10-30% akvaariumi mahust. Lisaks veevahetusele puhastatakse ka filtrit. Veevahetusest järele jääv toitaineterikas vesi sobib suurepäraselt toalillede kastmiseks.

Kui on soovi veetaimi kasvatada, pole kalad ja muud vee-elukad (krevetid, teod) just kohustuslikud, kuid nad mõjuvad oma värvikirevuse ja mõnusa liikumisega justkui kirss tordil.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare