Kurk kasvuhoones

Külvikorras ei soovitata kurki samal kasvukohal enne nelja aastat kasvatada, kuid praktikas on tihti raske sellest kinni pidada. Kurk kasutab orgaanilist väetist paremini kui paljud teised köögiviljad, seetõttu rajatakse kurgiistandus külvikorras sõnnikut saanud väljale. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teravili. Pärast kapsaid ja suhkrupeeti pole aga mõttekas kurki kasvatada. Ta ise on hea eelvili kõikidele kultuuridele.

Sobiv muld

Avamaakurgile meeldib huumusrikas, kiiresti soojenev, struktuurne parasniiske muld. Sobivaim on toitaineterikas saviliivmuld ja kerge kuni keskmise raskusega liivsavimuld.

Kasvuks on soodsam nõrgalt happeline muld (pH 6,0–6,5). Seega sobib ka turvasmuld, mille pH ei ole alla 6,0.

Kurgi kasvatamiseks ei sobi raske, külm ja liigniiske muld, millele tekib kergesti koorik, samuti madala huumusesisalduse ja vähese veehoiuvõimega kerge liivmuld.

Kurk kasvab hästi ühtlaselt parasniiskel mullal. Vältige kasvukohti, kus vihmasel suvel on pikemaajalise liigniiskuse oht. Optimaalne põhjaveetase on 70–100 cm.

Madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk mullaviljakuse suhtes eriti nõudlik. Ta reageerib väga hästi orgaanilisele väetisele. Kui võimalik, kaevake sügisel tulevase kurgipeenra mulda sõnnikut (5–8 kg/m²). Mineraalväetistest võib koduaias kasutada näiteks YaraMila Cropcare’i 11-11-21 (normiga 70–100 g/m²).

Vajab palju soojust

Isegi lühiajaline õhutemperatuuri langus 3–5°ni põhjustab taimedel füsioloogilisi kasvuhäireid. Sama võib juhtuda ka siis, kui öösiti on pikemat aega vaid 6–12° sooja.

Ebasoodsatest oludest põhjustatud kasvuseisakud mõjutavad hilisemat saagi moodustumist märkimisväärselt. Seetõttu on meie tingimustes otstarbekas katta avamaal kasvavad kurgitaimed looriga. Katteloori all tekib soodsam mikrokliima, kus mulla- ja õhutemperatuur on keskmiselt 1–2,5° kõrgem, taimed on tuule eest kaitstud ning ka õhk on niiskem.

Kurgi jaoks loetakse optimaalseks, kui muld on 21–24° ja õhk 22–30° soe.
Kasvukoht peaks olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud, see aitab vältida temperatuuri langemist ohtliku piirini.

Kuidas istutada

Avamaale saab taimed istutada alles pärast öökülmaohu möödumist. Tavaliselt on selleks sobiv aeg juuni esimesel poolel. Otstarbekas on kurk panna peenrale teise kultuurina, kui varakevadel külvatud redis või aedsalat on koristatud.

* Istutage sooja, tuulevaikse ja pilvise ilmaga.

* Istik pange kuni idulehtedeni mulda, see soodustab külgjuurte teket.

* Taimede vahele jätke reas 20–30 cm, ridade vahele 1,2–1,5 m.

* Taimede tihedus sõltub ka mullast: raskemal savimullal on taimed väiksemad ning need võib istutada veidi tihedamalt.

* Peenral võib kasutada kilemultši, mis hoiab mulla niiskema ja soojemana ega lase sel umbrohtuda. Katke peenar kilega, lõigake sobivatesse kohtadesse augud ja istutage.

* Pärast istutamist kastke taimi korralikult ja laotage kohe peale ka katteloor. Loori all kasvanud taimed annavad esimese saagi kuni kaks nädalat varem.

* Partenokarpsetel (iseviljuvatel) sortidel võib loori peal hoida kogu kasvuaja ning isegi saagikoristuse perioodil, kuigi siis on tülikas iga kord kurke korjates loori ära võtta ja jälle tagasi panna.

* Nendelt sortidelt, mis vajavad tolmeldamiseks putukaid (nt Libelle’ F1), tuleb katteloor õitsemise ajal ära võtta või siis eemaldada see vähemalt päeval.

Külv otse kasvukohale

Otse peenrale külvamiseks on sobivaim aeg mai lõpus – juuni algul, kui mulla pealmine kiht on soojenenud 10–12°ni. Liiga külma mulda külvatud seeme ei idane ja võib mädanema minna.
Seeme pange niiskesse mulda 2–3 cm sügavusele. Külv katke kohe looriga. Optimaalsetes kasvuoludes tärkab kurk umbes nädalaga.

Allikas: “Maalehe kurgiraamat”
Kui on arenenud 1–2 pärislehte, võib taimed peenrale istutada.