Nutikas aednik lõikab marjapõõsaid juba sügisel


Põõsalõikus
Hoidke marjapõõsast igal aastal lõigates noorena ja saak rõõmustab teid alati.Kaja Kurg

Saak on koristatud, kasvuhoone puhastatud, muru niidetud ... aga mahedal sügispäeval tahaks veel aias toimetada. Parim aeg on praegu korda teha marjapõõsad.

Sõstra- ja karusmarjapõõsaid ei lõigata sugugi ainult kevadel. Sügisel on seda isegi märksa targem teha, sest siis pole enam muid aiatöid, mis tagant torgivad nagu kevadel.

Sügisel on aega küll. Kui talv suvatseb tulla alles jaanuari lõpus nagu tänavu, siis on alates oktoobrist aiapidaja käsutuses tervelt neli kuud, mille jooksul oma marjapõõsad ¬– ning miks mitte ka ilupõõsad ja lehtpõõsahekid – korda teha.

Tegelikult võib marjapõõsad ära lõigata juba kohe pärast saagiaja lõppu. Allesjäänud pungad saavad siis kogu jõu endale ja hakkavad kevadel kohe hoogsalt kasvama. Varakult lõigates eemaldate koos okste ja lehtedega ka üksjagu haigusetekitajaid ja kahjureid. Aga kellel siis suvel selleks aega on! Siis on aias tuhat muud tegemist.

Ent kui ka sügisel ei jõua kuidagi aiakääride ja oksasaega aeda, siis on enda rahustuseks hea teada, et nii sõstra- kui tikripõõsaid võib lõigata seni, kuni kevadel neil pungad puhkema hakkavad. Talvel takistavad lõikamist vaid paks lumi ja miinuskraadid.

Kõigepealt mustad sõstrad

Mustal sõstral on kevadel kõige kiirem. Juba esimeste soojade ilmadega hakkavad tal pungad paisuma ja puhkevad. Siis teda enam häirida ei maksa ning sellepärast on hea, kui põõsas on juba varem korda tehtud. Varakevadel tuleb ta vaid üle vaadata: ehk on talve jooksul lumi mõne oksa murdnud ja see tuleb välja lõigata.

Seotud lood:

Musta sõstra oks on kõige saagikam kolmandal ja neljandal kasvuaastal. Istandustes lõigatakse näiteks kõik üle nelja aasta vanused oksad igal aastal välja. Koduaias võiks sedasama teha, sest mida rohkem on põõsal parimas saagieas oksi, seda rohkem marju saate.

Pärast kuuendat suve tuleks musta sõstra oks aga juba kindlasti eemaldada, sest tema viljakandeiga on läbi. Vana oksa alumine osa laasub, seal pole enam lehti ega viljaoksi.

Sügisel lõigatud vanade okste asemel kasvavad järgmisel suvel uued tugevad võrsed, millelt saab marju noppida juba järgmisel suvel ehk siis oksa teisel kasvuaastal.

Kuidas lõigata

Musta sõstra põõsale on paras, kui tal 8 ̶ 12 hästi arenenud põhioksa. Kui olete oma põõsaid igal aastal lõiganud, on nad n-ö vormis, ja piisab, kui eemaldate iga kord 2 ̶ 4 vanemat oksa.

Suvel kasvanud noortest juurmistest okstest jätke alles sama palju, kui vanu välja lõikasite. Valige noortest välja tugevamad, ülejäänud eemaldage. Jälgige, et alles jäetud oksad paikneksid põõsa eri osades, siis on põõsas kenasti tasakaalus.

Võib-olla tuleb eemalda ka mõni külgoks, kui põõsas on liiga tihe või kui külgoks kasvab sissepoole. Lõigake see ära harunemiskohani. Loomulikult tuleb eemaldada ka kuivanud ja kahjustatud oksad.

Vanemaid oksi järjepidevalt eemaldades kasvab pidevalt juurde noori ja saagikamaid, neil on paremad kasvuolud ning põõsas kannab kogu aeg hästi.

Punased sõstrad

Punase sõstra põõsas on parajalt tihe, kui maapinnast välja kasvavaid oksi on 10 ̶ 15. Tema lõikamisel on hea teada seda, et uutelt okstelt saab esimesi marju alles kolmandal kasvuaastal, mitte teisel nagu mustalt sõstralt.

Kõige saagikamad on nelja ja viie aasta vanused oksad. Oksa viljakandeiga on 6 ̶ 8 aastat.
Punaselt sõstralt lõigake samuti igal aastal mõned vanemad oksad välja ja jätke uutest harunemata okstest sama palju alles. Valige välja kõige jõulisemad ja parema asetusega oksad, teised lõigake maapinnani maha.

Hoolduslõikuse ajal eemaldage ka ebasobivalt kasvavad kõrvaloksad, samuti kõik kuivanud, murdunud, liiga tihedalt kasvavad või liiga peenikesed oksad, loomulikult ka need, mida on kahjustanud haigused ja kahjurid.

Valged sõstrad on punase sõstra valgeviljalised sordid, neid lõigake nagu punastki.

Karusmarjad

Tikripõõsas võib olla sõstardest tihedam, paarikümne oksaga. Ta kasvab aeglasemalt ja jääb sõstrapõõsastest väiksemaks. Samas on tema oksad hulga pikema viljakandeeaga: üks oks annab marju kümmekond aastat. Seetõttu võib põõsas hoida päris vanu oksi. Uus oks hakkab marju andma kolmandal-neljandal kasvuaastal.

Kuna karusmarjal on kalduvus moodustada hoogsalt juurmisi võrseid, muutub põõsas ruttu liiga tihedaks ja vajab harvendamist. Lõikamiseks kasutage pikkade vartega oksakääre, sest ogalised oksad torgivad üsna valusalt.

Loe veel

Hoolduslõikuse käigus lõigake välja, nii nagu sõstardelgi, kõik kuivanud, kahjustatud, lamandunud ja vanad väheviljakad oksad. Kui mõni tikrioks kasvab liiga pikaks, võib seda viiendiku kuni veerandi võrra kärpida.

Tõsine noorenduskuur

Kui põõsad on aastaid olnud hooldamata, tuleb välja lõigata väga palju vanu oksi. Et põõsale korraga mitte liiga palju haiget teha, eemaldage esialgu vaid pooled vanadest okstest ning järgmisel aastal ülejäänud.

Tugev harvenduslõikus ergutab uute juurmiste võrsete kasvu. Kuna põõsas on nüüd hõredam ja valgust rohkem, saavad nad kenasti sirguda. Musta sõstra noortelt okstelt saab marju juba järgmisel, punaselt ja valgelt ülejärgmisel aastal.

Mõne aastaga on põõsas taas vormis ning nüüd tuleb püüda teda igal aastal lõigata. Parem tihti ja vähe, kui et harva ja palju.

Vana põõsa võib korraga ka täiesti maha lõigata, kuid siis ei saa te temalt paar-kolm aastat – kuni uued oksad kasvavad – üldse marju. Nii radikaalse lõikuse korral kuhjake põõsa alla 5 ̶ 10cm kiht viljakat kompostmulda, et ka pindmine juurestik saaks nooreneda.

Tegelikult on mõistlikum raugastunud põõsas hoopis välja kaevata ja istutada uus. Praegu on saada väga palju uusi häid sorte, mida tasub proovida.

Noored põõsad

Sügis on parim aeg marjapõõsaste istutamiseks. Oluline on panna istik veidi sügavamale mulda, kui see potis kasvas: siis tekib varre alaosale lisajuuri ning mulda jäänud pungadest kasvab uusi elujõulisi oksi. Must sõstar pange 5–10 cm, punane sõstar ja karusmari kuni 5 cm sügavamale.
Mida madalamalt istik haruneb, seda parem. Üheaastasel istikul (selle oksad on veel harunemata) jätke istutamisel alles paar-kolm tugevat pliiatsijämedust oksa. Et harunemist kiirendada, võite need poole võrra või isegi rohkem tagasi lõigata.

Kui puukoolis pole istikut korralikult kujundatud, lõigake pärast istutamist ise nõrgemad oksad maapinnani maha, nii et alles jääks sobiv arv ilusaid oksi.

Kaheaastasel põõsal on oksad juba harunenud. Temal lõigake ära põõsa sees sissepoole kasvavad liigsed külgoksad. Istutuslõikus sunnib põõsast kasvatama rohkem asendusvõrseid.
Pärast istutamist pole mustal sõstral vaja 4 ̶ 5 aasta jooksul suuri oksi ära lõigata,
punane sõstar ja karusmari saavad rahus kasvada kauemgi. Seni eemaldage vaid kuivanud, kahjustunud ja ebasobivalt kasvavaid oksi.

Põõsalõikus Kaja Kurg

Mitu aastat lõikamata musta sõstra põõsas. Vanemad oksad on jämedamad ja tumedama koorega, nooremad on peenemad ja heledamad.

* Saagige kõige vanemad oksad otse maapinnalt ära, ärge jätke tüükaid.

* Eemaldage ka kõik sellised oksad, mis on vastu maad, kuivanud, murdunud, liiga peenikesed, haigustest ja kahjuritest rikutud, halva asetusega (nt tihedalt üksteise vastas või kui oks hõõrdub vastu teist).

* Suvel kasvanud noortest okstest valige välja kõige jõulisemad, viletsamad aga eemaldage.

Hooletusse jäetud punase sõstra põõsas Kaja Kurg

Täiesti hooletusse jäänud punase sõstra põõsas. Okstest on saanud jämedad tüved, mis juba sammalduvad. Sellises padrikus on keeruline korda looma hakata. Lihtsam on põõsas täielikult noorendada, s.t maani maha lõigata, et saaksid kasvada noored elujõulised viljakad oksad.

Karusmarjapõõsas Kaja Kurg

Karusmarjapõõsas moodustab hoogsalt juurmisi võrseid ja muutub ruttu tihedaks. Liigsed oksad tuleb eemaldada, et teistel oleks valgust ja kasvuruumi.

Põõsalõikus Kaja Kurg

Oksad lõigake/saagige maha mullapinnani, ärge jätke tüükaid! Need hakkavad kõdunema ning on heaks pesitsuspaigaks haigusetekitajatele ja kahjuritele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare